Avo Keerend (1920–2012) alustas juba 1936. aastal kunstiõpinguid graafika alal, täiendades hiljem ka oma maalimisoskust. Esialgu sügavtrükitehnikaid kasutades lõi Keerend natuuritruusid natüürmorte, akte ja olustikupilte. 1950. aastate lõpul hakkas ta viljelema ka kõrgtrükki, peamiselt linoollõiget. Pärast õpinguid, 1960. aastatel, muutus tema käsitluslaad murrangulisele kümnendile omaselt konstruktiivsemaks. See periood tõi tema graafiliste teoste hulka kompositsiooniga mängivaid Loe edasi

Raoul Kurvitz tuli Eesti kunstimaastikule Rühm T liikmena, saades oma aristokraatliku ja dekadentliku stiili poolest tuntuks kui eesti kunsti enfant terrible. „Lõige I–II“ valmis Kurvitza 1990. aastate soololoomingule pühendatud suurele ülevaatenäitusele Tallinna Kunstihoones. Teos võtab kokku selle kümnendi olulised teemad nii Kurvitza loomingus kui ka laiemalt Eesti kunstis: videokunst ja performance kui meedium, identiteedipoliitika ning Loe edasi

Ilmar Ojalo (1910–1989) oli eesti maalikunstnik ja restauraator. 1930. aastatel õppis Ojalo Helsingis Soome Kunstiühingu kunstikoolis. 1939. aastal esines ta esmakordselt kunstinäitusel Soomes ja 1940. aasta märtsis Eestis. Hiljem töötas ta Tartu Kunstimuuseumis restauraatorina. 1951. aastal arreteeriti ta Saksa okupatsiooni ajal ajalehtedes ilmunud karikatuuride ja nõukogudevastase kirjanduse säilitamise eest. Ta kandis karistust algul Vasalemma vangilaagris, Loe edasi

1851. aasta aprillikuus said tallinlased näha midagi ootamatut – sadamas oli välja pandud ehtsa küürvaala surnukeha, mille torm oli 9. aprillil Soome lahes asuva väikese Rammu saare randa ajanud. Mõnda aega huvilistele raha eest näidatud vaala ostis baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri vahendusel ära Peterburi Teaduste Akadeemia ja juba aprilli lõpus asus unikaalne eksponaat Loe edasi