18.–19. sajandil oli levinuimaks joonistusõppe meetodiks näidislehtede ja gravüüride kopeerimine, milleks anti välja ka spetsiaalseid õppematerjale. Eestis hakkas neid esmakordselt välja andma 19. sajandi alguses Saksamaalt Tartusse saabunud ja ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja kohale asunud Karl August Senff, keda on õigusega nimetatud ka Eesti kunstipedagoogika rajajaks. Senff koostas seitse joonistuseeskujude vihikut ligikaudu 70 näidislehega, mis kujutasid erinevaid lilli, puuvilju, maastikke ja argiseid esemeid. Esimesed vihikud olid eraldi pühendatud lilledele, mida Senff pidas kõige sobivamaks harjutusmaterjaliks algajatele joonistajatele. Tema lilli kujutavad vihikud olid koolides kasutusel õppematerjalina, kuid said väga populaarseks ka harrastajate seas, mida kinnitavad „lillevihikute“ arvukad koopiad Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Senff oli suur botaanikahuviline ning kasvatas oma Tartu koduaias kauneid ja haruldasi lilli. Tema koduaed on Eesti kultuurilukku läinud ka esimese Eesti teadusseltsi, Õpetatud Eesti Seltsi asutamise mõtte sünnikohana.
Kumu blogi 