Videoinstallatsioonis „Oaas“ (1999) lamasid algselt kõrvuti kaks telekat, monitorid ülespoole keeratud. Mõlemal ekraanil jooksis video, kus toimus analoogne, osaliste jaoks ebameeldiv, kuid samas äärmiselt poeetiline riitus. See, kui rahuliku põhjalikkusega kallatakse teineteise suhu mulda, istutatakse sinna lill ja valatakse sellele vett, seob teose autoreid mingi fundamentaalse vaikimisvandega. Leplik tagasiminek taimse passiivsuse tasandile on siin ühtaegu… Loe edasi

Andres Toltsi esteetikat võime kirjeldada teineteisest eraldatud vastandlike nähtuste sõbraliku kokkuviimisega. Ta elavdas oma süsteemi, sidudes klassikat kitšiga, fotorealismi sürrealismiga ja popkunsti viimasele sobimatu esteetilise maalilaadiga. „Maamõõtjad“ on Toltsi varajase loominguperioodi näide ja millegipärast jäigi see nimetus ka talle endale külge. Ülo Õuna skulptuur Toltsist kujutab teda maamõõtjana, kes liigub hoogsal sammul, käes sirkel. Seda,… Loe edasi

Ernst Hermann Schlichting ei olnud ainult portretist, vaid ka olustiku- ja vaatemaalija. Tema „Sünnipäev“ on siinses kunstipärandis üks väheseid töid, mis kirjeldab baltisaksa elu ja kombeid. Pildil imetleb tütarlaps oma sünnipäevakinke: siidirätikut, uusi ehteid ja värskelt lõigatud roose. Tähtsal kohal on peenelt kaunistatud sünnipäevatort, mis näitab baltisaksa toidukultuuri rikkust: „Kuidas olid perenaised pidanud vaeva nägema,… Loe edasi

Võimalik, et just teatridekoraatori haridus andis Kristiina Kaasikule ühe impulsi tegeleda ruumi illusioonide ja paradoksidega. „Vaade aknast“ hägustab vaataja ruumitaju – aknast paistev inimese poolt korrastatud loodus valgub tehislike värvide kaudu tuppa nagu amööb, laotudes üle radiaatori ja heegeldatud liniku. Kaasiku maaliruum on lopsakas, seda rütmistavad erksad ja ekspressiivsed värvid. Tehisliku ja loodusliku vahekord avaldub… Loe edasi