
Andres Toltsi esteetikat võime kirjeldada teineteisest eraldatud vastandlike nähtuste sõbraliku kokkuviimisega. Ta elavdas oma süsteemi, sidudes klassikat kitšiga, fotorealismi sürrealismiga ja popkunsti viimasele sobimatu esteetilise maalilaadiga. „Maamõõtjad“ on Toltsi varajase loominguperioodi näide ja millegipärast jäigi see nimetus ka talle endale külge. Ülo Õuna skulptuur Toltsist kujutab teda maamõõtjana, kes liigub hoogsal sammul, käes sirkel. Seda, mida Tolts oma maaliga silmas pidas, me teada ei saa. Ta kirjeldab maamõõtjaid hetkel, kui nad tegevusse on asumas. Kuid need pole harjumuspärased töölised. Tolts kirjeldab üht oma kujutuspilti ja keskendub arusaamatuks jääval moel detailidele – maamõõtja varustusele, tegelaste kostüümidele. Seega kerkib oletus, et pealkirja ja tegevustiku näol on tegemist metafooriga.