Disaineriharidusega Andres Tolts on oma teoses kasutanud esmapilgul kokkusobimatuid elemente, pannes nõukogude argiesteetika ja surnud looduse teineteist poeetiliselt täiendama. Lilleline tapeet, knopkad ja kuivanud taimed on tundlikult ja hoolega kokku seatud ning vitriini välja pandud – justkui austusavaldus, hommage proosalisele ja igapäevasele. Tulemuseks on äraspidiselt romantiline pildiruum. Toltsi huvitas argine ja banaalne nõukogude olustikus, samuti Loe edasi

Kumu uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ maaliinstallatsioon „Puri“ eksponeerib uues valguses 52 baltisaksa portreed. Eriti haruldane on portree seitsmeaastasest tulevasest Keila mõisahärrast Peter August Friederich von Koskullist, keda maalis Gdańskist pärit kunstnik Michael Ludwig Claus (1724–1773). Rokokooajastu moele vastavalt näeb poisike maalil oma puuderdatud paruka ja uhke kuuega välja kui väike täiskasvanu. Michael Ludwig Loe edasi

18.–19. sajandil oli levinuimaks joonistusõppe meetodiks näidislehtede ja gravüüride kopeerimine, milleks anti välja ka spetsiaalseid õppematerjale. Eestis hakkas neid esmakordselt välja andma 19. sajandi alguses Saksamaalt Tartusse saabunud ja ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja kohale asunud Karl August Senff, keda on õigusega nimetatud ka Eesti kunstipedagoogika rajajaks. Senff koostas seitse joonistuseeskujude vihikut ligikaudu 70 näidislehega, Loe edasi

Sukeldume taas kohalike teadusillustratsioonide maailma. Käesolev teos on üks esimesi arheoloogilistel leidudel põhinevaid pilte siinsete alade muinasaja lõpu elanikest. See ilmus 1842. aastal Tartu ülikooli ajalooprofessori Friedrich Kruse raamatus „Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands“ ja oli loodud peamiselt Läti ala Aizkraukle leidude põhjal. Kruse näpunäidete järgi valminud joonise litografeeris raamatu jaoks Tartu kunstnik Loe edasi