Günther Reindorff (1889–1974) oli graafik ja illustraator. Tema kuulsate söejoonistuste (nt Sibeliuse „Finlandia“, 1962) kõrval on väga meisterlikud ka sametised, müstilist hämarust vahendavad metsotintogravüürid. Reindorff suri 14. märtsil 1974. aastal Tallinnas, ilmselt jõudmata teostada oma viimaseid gravüüre. Need trükiti kunstniku lese Adele Reindorffi valduses olnud vaskplaatidelt pärast autori surma. Eesti Kunstimuuseumi graafikakogus on kolm tõmmist… Loe edasi

Videoinstallatsioonis „Oaas“ (1999) lamasid algselt kõrvuti kaks telekat, monitorid ülespoole keeratud. Mõlemal ekraanil jooksis video, kus toimus analoogne, osaliste jaoks ebameeldiv, kuid samas äärmiselt poeetiline riitus. See, kui rahuliku põhjalikkusega kallatakse teineteise suhu mulda, istutatakse sinna lill ja valatakse sellele vett, seob teose autoreid mingi fundamentaalse vaikimisvandega. Leplik tagasiminek taimse passiivsuse tasandile on siin ühtaegu… Loe edasi

Andres Toltsi esteetikat võime kirjeldada teineteisest eraldatud vastandlike nähtuste sõbraliku kokkuviimisega. Ta elavdas oma süsteemi, sidudes klassikat kitšiga, fotorealismi sürrealismiga ja popkunsti viimasele sobimatu esteetilise maalilaadiga. „Maamõõtjad“ on Toltsi varajase loominguperioodi näide ja millegipärast jäigi see nimetus ka talle endale külge. Ülo Õuna skulptuur Toltsist kujutab teda maamõõtjana, kes liigub hoogsal sammul, käes sirkel. Seda,… Loe edasi

Ernst Hermann Schlichting ei olnud ainult portretist, vaid ka olustiku- ja vaatemaalija. Tema „Sünnipäev“ on siinses kunstipärandis üks väheseid töid, mis kirjeldab baltisaksa elu ja kombeid. Pildil imetleb tütarlaps oma sünnipäevakinke: siidirätikut, uusi ehteid ja värskelt lõigatud roose. Tähtsal kohal on peenelt kaunistatud sünnipäevatort, mis näitab baltisaksa toidukultuuri rikkust: „Kuidas olid perenaised pidanud vaeva nägema,… Loe edasi