Tagasivaade

  • Tagasivaade: Kumu aastal 2024

    Tagasivaade: Kumu aastal 2024

    2024 oli Kumus Eesti kunstnike isikunäituste aasta, kus erilise ja võimsa väljapaneku said Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma, Jevgeni Zolotko, Urmas Lüüs ja Enn Põldroos, lisaks on Kumu projektiruumides väljas maalikunstniku Sirja-Liisa Eelma looming. Rahvusvahelistest suurprojektidest oli kõige uhkem Ladina-Ameerika kunsti näitus, mis kogus arvukalt publikut ja käivitas uue, loodetavalt traditsiooniks kujuneva suvise Kumu… Loe edasi

  • Tagasivaade: Kumu aastal 2023

    Tagasivaade: Kumu aastal 2023

    Aasta 2023 tõi Kumule suuri näituseprojekte, ohtralt üritusi, rahvusvahelisi algatusi ja arvuka külastajaskonna. Sündis ka uus publikurekord: suure saali näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ tõi Kumusse üle 90 000 inimese (seni oli kõige suurema külastajatearvuga näitus muuseumi ajaloos „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, mida käis 2018. aastal vaatamas u 65 000 kunstisõpra). Ent publikumagnetist „teamLabi“ kõrval… Loe edasi

  • Interaktiivsusega antakse vaatajale küsija hääl

    Interaktiivsusega antakse vaatajale küsija hääl

    Raivo Kelomees Interaktiivsusest on saanud kunstinäituste tõmbenumber ning seda mitte ainult digitaalses kunstis. Ka klassikute maalinäitusi täiendatakse joonistamis- ja tegevusnurkadega, kus on külastajate jaoks paberid ja värvipliiatsivalik. Kunagi sattusin Londoni Tate Britainis William Turneri näitusele, kus oli üles seatud just selline hobikunstniku tööruum. Tundub, et tegevusnurkade eesmärgiks on lisada ekspositsioonile vabadusastet, et vaatajad ei tunneks… Loe edasi

  • Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Tagasivaade: Kumu aastal 2022

    Aasta 2022 taastas Kumule külastajaskonna ning tõi mitu suurt rahvusvahelist näitusprojekti, nagu Ukraina sõjale reageerinud näitus „Mõtlevad pildid“ ja publikumagnet „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Hästi läks muuseumiharidusel, mida menukate tuuride, loengute ja stuudiote kõrval iseloomustas keskendumine jätkusuutlikule arengule ja keskkonnateadlikkusele. 2022. aastal sai Kumu ka esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. Numbriliselt kokku loetuna korraldas… Loe edasi

  • Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Baltisaksa maastikumaalija August Matthias Hageni jäljed Põhja-Eesti rannikul

    Eesti maastikul leidub mitmeid loodusobjekte, mis on tuntuks saanud tänu kunstnikele, kuulsaimaks näiteks on ilmselt Wiiralti tamm Viljandimaal. Arvatavasti on aga vähesed kuulnud Eesti põhjarannikul asunud Hageni kividest, mis said nime baltisaksa maalikunstniku ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni järgi. Tänapäeva Läti aladel sündinud, kuid hiljem aastakümneid Tartus elanud ja töötanud Hagen külastas oma… Loe edasi

  • Eesti Kunstimuuseumi kogude ainulaadne kujunemislugu

    Eesti Kunstimuuseumi kogude ainulaadne kujunemislugu

    Sel nädalal tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi muuseumi sünnipäeva puhul ainulaadsete ajalooliste fotode kaudu juba üle saja aasta Eesti Kunstimuuseumi kogudes olnud esemeid ning laiemalt nende kogude kujunemislugu. Muuseumi südameks on tema kogud. 103-aastase Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemisloos on pöördeid, ootamatusi ning omajagu paratamatust. Alustanud tegutsemist universaalmuuseumina, koguti kuni 1925. aastani, mil muuseum… Loe edasi