Tagasivaade

Aasta 2023 tõi Kumule suuri näituseprojekte, ohtralt üritusi, rahvusvahelisi algatusi ja arvuka külastajaskonna. Sündis ka uus publikurekord: suure saali näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ tõi Kumusse üle 90 000 inimese (seni oli kõige suurema külastajatearvuga näitus muuseumi ajaloos „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, mida käis 2018. aastal vaatamas u 65 000 kunstisõpra). Ent publikumagnetist „teamLabi“ kõrval… Loe edasi

Raivo Kelomees Interaktiivsusest on saanud kunstinäituste tõmbenumber ning seda mitte ainult digitaalses kunstis. Ka klassikute maalinäitusi täiendatakse joonistamis- ja tegevusnurkadega, kus on külastajate jaoks paberid ja värvipliiatsivalik. Kunagi sattusin Londoni Tate Britainis William Turneri näitusele, kus oli üles seatud just selline hobikunstniku tööruum. Tundub, et tegevusnurkade eesmärgiks on lisada ekspositsioonile vabadusastet, et vaatajad ei tunneks… Loe edasi

Aasta 2022 taastas Kumule külastajaskonna ning tõi mitu suurt rahvusvahelist näitusprojekti, nagu Ukraina sõjale reageerinud näitus „Mõtlevad pildid“ ja publikumagnet „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Hästi läks muuseumiharidusel, mida menukate tuuride, loengute ja stuudiote kõrval iseloomustas keskendumine jätkusuutlikule arengule ja keskkonnateadlikkusele. 2022. aastal sai Kumu ka esimese muuseumina Eestis rohelise muuseumi sertifikaadi. Numbriliselt kokku loetuna korraldas… Loe edasi

Eesti maastikul leidub mitmeid loodusobjekte, mis on tuntuks saanud tänu kunstnikele, kuulsaimaks näiteks on ilmselt Wiiralti tamm Viljandimaal. Arvatavasti on aga vähesed kuulnud Eesti põhjarannikul asunud Hageni kividest, mis said nime baltisaksa maalikunstniku ja Tartu ülikooli joonistusõpetaja August Matthias Hageni järgi. Tänapäeva Läti aladel sündinud, kuid hiljem aastakümneid Tartus elanud ja töötanud Hagen külastas oma… Loe edasi

Sel nädalal tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi muuseumi sünnipäeva puhul ainulaadsete ajalooliste fotode kaudu juba üle saja aasta Eesti Kunstimuuseumi kogudes olnud esemeid ning laiemalt nende kogude kujunemislugu. Muuseumi südameks on tema kogud. 103-aastase Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemisloos on pöördeid, ootamatusi ning omajagu paratamatust. Alustanud tegutsemist universaalmuuseumina, koguti kuni 1925. aastani, mil muuseum… Loe edasi

Irmgard Menning on üks enim maalitud naisi 20. sajandi alguse Eestis. Mõjuka teatrimehe Karl Menningu abikaasana kuulus ta kujuneva rahvusriigi kultuurieliiti, kelle hulgast tuli suur osa esindusportreede tellijatest. Nii on ka sellised eesti kunsti suurnimed nagu Konrad Mägi ja Nikolai Triik teda aastate jooksul mitu korda maalinud, luues oma loometee ühed silmapaistvamad portreed. Irmgard Menningu… Loe edasi