
1932. aastal valmis Ado Vabbel suur kompositsioon Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumile, kus ta oli ka ise õpetajana töötanud. Maal kujutab viit noormeest looduses. On huvitav jälgida, kuidas kunstnik seob noored teosel ühtseks tervikuks. Ajastuliku vihjena mõjub hobuse taga astuv talumees, luues paralleeli eestluse seostamisest talupoeglike juurtega ja sümboolselt vihjates õppiva noorsoo teemale, mille puhul sageli Loe edasi

Flo Kasearu projekt „Ülestõus“ keskendub videole, mis on filmitud kunstniku Pelgulinnas asuva kodumaja katusetööde käigus. Sama hoone on ka koduks kunstniku projektile „Flo Kasearu majamuuseum“. Katusetööde käigus eemaldatud metallist volditi lennukid, mis meenutavad laste tehtud paberlennukeid. „Ülestõus“ sisaldabki lisaks videole ka joonistusi ja lennukite 3D-mudeleid. Projekt sai alguse, kui Venemaa sõjalennukid sisenesid korduvalt Eesti õhuruumi Loe edasi

Teisipäeval, 18. augustil avatakse Kumus Flo Kasearu näitus „Eriolukord“. Nagu projekti pealkirigi osutab, on see seotud kevadise koroonaviiruse puhangu ja sellest tingitud avalike asutuste – koolide, teatrite, muuseumide, galeriide – ajutise sulgemisega. Suletus publikule tekitas uusi mõtteid ja ärgitas otsima alternatiive. Kumu kutsus eriolukorra jäädvustamise partneriks Flo Kasearu, kes on varem tundlikult ja tulemuslikult töötanud Loe edasi

28. augustist saab Kumus vaadata ühe Eesti põnevaima avangardistliku kunstniku Ado Vabbe suurt ülevaatenäitust. Näituse kuraator Mary-Ann Talvistu annab ülevaate Vabbe loomingut mõjutanud olulisematest sündmustest ja isikutest. Ado Vabbe (1892–1961) kasvukeskkond ja kunstnikuks kujunemise tee erines teiste Noor-Eesti põlvkonna kunstnike omast. Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Aleksander Tassa ja Jaan Koordi lapsepõlvekodud olid enam seotud maaeluga. Loe edasi

Maalides 1980. aastatel paake, tsisterne, planke, vabrikukorstnaid ja tehasehooneid, on Andres Tolts taaskord vastandlike kultuurimõjutuste sõbraliku kokkusulataja rollis. Historitsistina tegeleb ta hüljatud tehnopargi, taristute ja vanade tootmishoonete ümberväärtustamisega, eemaldades ajaloolistelt rajatistelt nõukoguliku osa ning tuues esile nende esteetilise poole. Maalide vormikeel viib tänase vaataja palju kriitikat pälvinud nõukogude tööstuskultuurist väga kaugele ja sunnib maalilt vastu Loe edasi

„Hingus“ on kahtlemata Ando Keskküla kõige tuntum teos 1990. aastatest. Nagu kunstnik ise ütles, oli selle ühtaegu groteskse ja melanhoolselt poeetilise teose käivitavaks jõuks üks lihtne statistiline infokild: „Aastal 2020 on üle poole Euroopa elanikkonnast üle viiekümne aasta vanad“. (Praeguse seisuga võib öelda, et toonane prognoos oli pisut pessimistlik: Euroopa Liidu elanikkonna keskmine vanus 2020. Loe edasi