Kumu 15. tegutsemisaasta peamisteks teemadeks on uus Eesti kunsti püsinäitus, rahvuslikud ja rahvusülesed võrdlused ning kaasaegne heli- ja videokunst. Olukorras, kus paljud rahvusvahelised koostööprojektid on tulnud ootele panna, keskendub Kumu teadlikult Eesti ja teiste Balti riikide kunstile, kohalikele kunstikogudele ja nende värsketele tõlgendustele. Samal ajal on kaasaegse kunsti galeriis saanud teoks suur näitus reivi- ja klubikultuurist, mis praeguse pandeemia kontekstis kannab erilist nostalgilist laetust.
Eesti kunsti identiteedimaastikud ja Janis Rozentāls
Aasta alguses valmis Kumus uus vanema kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ (kuraatorid Kadi Polli ja Linda Kaljundi). See on tähtsaim ülevaade Eesti kunstist, kus näeb kohaliku kunsti tippteoseid, aga ka baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri kokkupuutepunkte, kunsti rolli noores Eesti rahvusriigis, unistusi moodsast elust, naiskunstnike häält, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunsti ning siinsete identiteedimaastike kujunemise lugu. Püsiekspositsiooni täiendavad mitu kaasaegset installatsiooni: Marge Monko „Blond“ ning Neeme Külma ja Tõnis Saadoja baltisaksa portreegalerii „Puri“. Projektiruumides ootavad ajutised väljapanekud, sh Bart Pushaw’ kuraatoriprojekt „Erinevuste esteetika“, mis käsitleb rassiteemat ja -stereotüüpe. Kevadel on püsiväljapaneku kujundusse lisandumas erinevaid kaasavaid tegevus- ja infolahendusi, näiteks „Purje“ voldik, peredele mõeldud töölehed, arhiivinurk ja tagasiside sein, kus iga külastaja saab väljapaneku ja Eesti kunsti kohta oma arvamust avaldada.
Uus püsiekspositsioon vaatab siinset kunstiajalugu Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal. Seejuures on väga olulised Eesti kunsti ja kunstnikkonna seosed Saksamaa ja Venemaaga, aga ka Läänemere regiooni omavahelised kontaktid. Nii kutsusime just selleks suveks Kumu suurde saali näituse Läti Rahvuslikust Kunstimuuseumist ‒ „Janis Rozentāls. Elutants“ (14.05.–05.09.2021, kuraator Aija Brasliņa). Janis Rozentāls (1866–1916) on Läti rahvusliku kunsti superstaar, kellele Eesti kunstis võrdluse loomiseks tuleb kokku liita Johann Köler ja vennad Rauad. Tänu soomlannast abikaasale ja Soomes veedetud suvedele oli tal eriline side Põhjamaade rahvusromantismi ja sümbolismiga. Spetsiaalselt Kumule loodud näitus, mis hõlmab ka ajastutruud fotomaterjali kunstniku pere- ja sõpruskonnast, loob tervikpildi Rozentālsi elust ja loomingust ning toob Eestisse tema maalipärandi tippteosed, sh Läti juugendi ikooni „Printsess pärdikuga“ (1913).
Kunst on disain on kunst
7. mail avaneb publikule uus näitus 3. korruse näitusesaalis. Laiendusena Kumu nõukogude aja kunsti püsiekspositsioonile ja jätkuna senisele näitusetraditsioonile tulevad sel suvel fookusesse kunsti ja disaini suhted. Pealkirja all „Kunst on disain on kunst“ (07.05.–03.10.2021, kuraatorid Eda Tuulberg ja Karin Vicente) uuritakse kunsti ja disaini kokkupuutepunkte hilisnõukogude Eestis. 1970.–1980. aastatel olid disain ja kunst tihedalt seotud, sest paljud kunstnikud, disainerid ja arhitektid tegutsesid korraga mõlemas valdkonnas. Väljas on Ülo Emmuse, Maile Grünbergi, Tiit Jürna, Kristiina Kaasiku, Jüri Kase, Ando Keskküla, Kaarel Kurismaa, Anu Põdra jpt kunstnike tööd. Näha saab, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ja kuidas kunsti abil tõstatati ja lahendati disainiprobleeme. Arhitekt Katrin Koovi efektselt kujundatud näitusel on omaette istumis-, lugemis- ja tegevusala. Ka näituse publikuprogrammis räägivad näituse kuraatorid ning arhitekt Katrin Koov ja graafiline disainer Maria Muuk disaini ja arhitektuuri kaasavast ja ennetavast rollist ühiskonnas.
Reivikultuur lähivaatlusel
Kumu kaasaegse kunsti galeriis eksponeeritud „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ (26.03.–17.10.2021, kuraator Kati Ilves) on esimene reivi fenomeni käsitlev näitus Eestis. Katusterminina koondab mõiste „reiv“ elektroonilise muusika peod, mida iseloomustab isetekkelisus ja kultuuriline iseseisvus. Näitusel esitatud teosed annavad sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse, pakkudes välja eri kunstnike käsitlusi reivi kõrgehetkest 1980. aastate Londonis kuni praeguse klubikultuurini Berliinis. Samuti võetakse vaatluse alla reivi jõudmine Eestisse ning sellest võrsunud sündmused ja subkultuurid. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka legendaarne Berghaini uksehoidja Sven Marquardt. Eesti kunstnikest osalevad näitusel Tarvo Hanno Varres, Kiwa ja Sandra Kosorotova. Septembri algusesse on plaanitud näituse raamatu esitlus ja, kui olud lubavad, siis ka suur muusikaüritus Kumu REIV.
Näituseprogramm: sügis 2021
„Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ (22.10.2021–10.04.2022, kuraator Liis Pählapuu)
Selle näituse kaudu püütakse esimest korda jõuda lähemale Lõuna-Eestile kui unikaalse ja rikka kultuuriruumi fenomenile kunstis. Lõunast on alguse saanud Eesti 20. sajandi alguse kunsti radikaalseimad nähtused ning sinna on mindud otsima vahetut looduskogemust ja vaimset kirgastumist. Viljandi-, Tartu-, Võru- või Valgamaalt olid pärit Konrad Mägi, Karl Pärsimägi, Karin Luts Peet Aren, Märt Laarman, Eduard Ole, Felix Randel, Jaan Koort, Jaan Vahtra jpt. Samas tutvustab „Talomuro ilmaruum“ tuntud nimede kõrval ka neid, keda kunstiajalugu on unustama kippunud, näiteks lühikese, kuid huvitava loometeega Viljandi kunstnikku Eduard Timbermanni. Näitusega kaasneb uhke ja sisukas kataloog.
„Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ (alates 12.11.2021, kuraatorid Eha Komissarov, Triin Tulgiste)
Näitus jätkab sealt, kus lõpetas 2018. aastal toimunud 1990. aastate kunsti kokku võtnud näitus „Salatoimikud [1990ndate kartoteek]“. Uue kümnendi märksõnadeks said majandusbuum, professionaliseerumine ja rahvusvahelistumine, mida tagantjärele on kokkuvõtvalt nimetatud normaliseerumiseks. Väljapanek vaatleb, kuidas väljendusid need arengud nullindate ajajärgul loodud kunstis ning millised olid olulisimad autoripositsioonid ja teemapüstitused.
Kumu blogi 