Saksamaalt pärit kunstnik ja litograaf Georg Friedrich Schlater asutas 1832. aastal Tartusse esimese litograafiatöökoja, kus valmisid paljud tuntud Tartu vaated ja kohalike õpetlaste ning kultuuritegelaste portreed. Schlateri töökoda oli suure tähtsusega ka 19. sajandi alguses taasavatud Tartu ülikooli jaoks. Ülikooli avamine tõi endaga kaasa plahvatusliku teaduskirjanduse kasvu ja sünnitas vajaduse uue kunstižanri – teadusillustratsiooni järele. Loe edasi

Stsintillaatorid on materjalid, mis konverteerivad kiirguse ioniseerimisel kaduma läinud energia pulseerivaks valguseks. Tegu on osakestefüüsikas ühe enim kasutatava aktiivse materjaliga. Sageli kasutatakse neid osakestedetektorites, mis omakorda leiavad rakendust meditsiinis, näiteks vähiravis. Selle visuaalselt rabava videoteose jaoks filmis Alan Bogana Utrechtis asuvas stsintillatsioonidetektorite tehases, kus ta uuris lähemalt nende materjalide unikaalseid omadusi. Oma töös mõtiskleb ta Loe edasi

Natalie Mei (1900–1975) oli eelkõige teatrikunstnik ja raamatugraafik. Kuid juba kooliajal hakkas ta osalema rakendus- ja kujutava kunsti näitustel Eestis ning välismaal, peaasjalikult akvarellidega, aga ka pliiatsijoonistustega. 20. sajandi alguse moodne inimene hindas stiilsust, mille väljendamiseks sobisid mahedad värvid, elegantsed poosid ja summutatud erootika. Moekalt ja mõnusa huumoriga esitab Natalie Mei kollaažis „Mehe portree“ (1932) Loe edasi