Lõpetanud õpingud Peterburi kunstiakadeemias, otsustas Janis Rozentāls jääda mõneks ajaks keiserliku Venemaa pealinna. Teda paelus sealne kunstielu: uusi suundi tutvustavad näitused ja võimalusterohke kunstiturg. 1890. aastate keskpaigas jagas Rozentāls Sadovaja tänaval koos õpingukaaslaste Vilhelms Purvītise ja Johann Walteriga ühiselt üüritud ateljeed. Maali „Kunstniku ateljees“ esiplaanil on kujutatud alasti modelli ja tagaplaanil kunstnikku, kes kütab väikest raudahju. Noort habrast naisterahvast on ilukummardaja Rozentāls jäädvustanud estetiseerivalt ja lüüriliselt, tehes temast maali peategelase. See kunstnikuameti argipäeva kujutav intiimne teos on üks esimesi ateljeevaateid Läti maalikunsti ajaloos.
Kumu blogi 