Lilled kordavad elu ja surma tsüklit, muutudes pidevalt aja vooluga. Kui neid puudutada, pudenevad õielehed maha ja lilled haihtuvad. Teose kaudu avanevat ruumi on teamLab nimetanud „ultrasubjektiivseks ruumiks“. Erinevalt objektiivi ja perspektiivi abil loodud ning samal ajal nende poolt raamidesse surutud ruumist ei fikseeri ultrasubjektiivne ruum kindlat vaatepunkti, ning vabastab omakorda keha. Lilledest tulvav sein Loe edasi

Jass Kaselaan (1981) on installatiivselt ja ruumiliselt töötav eesti skulptor, kes toob oma teostesse sageli ka heli- ja valgusskeemid. Peamiselt iseloomustab Kaselaane loomingut selle mastaap – teosed pole mitte ainult mahukad või sageli ka monumentaalsed, vaid hõivavad ruumi täielikult. „Nukkude väljak“ (2014) on installatsioon, kus Kaselaan seob skulptuuritraditsioonist pärineva büstiformaadi kaasaegse installatsioonikunsti praktikatega. Autoritehnikas valminud Loe edasi

Moderniseerumine tõi ühiskonnas kaasa vastuolulised tunded. Ühelt poolt vaimustuti progressist ning usuti teaduse ja tehnika kasutoovasse tulevikku. Teisalt tõstsid pead mäss, anarhism ja võõrandumine. Need kaks vastandlikku hoiakut toitsid ja stimuleerisid teineteist nii 19. sajandi lõpus kui ka 20. sajandi alguses. Järjest kiirema linnastumise ning sellega kaasnevate muutuste ja probleemide mõjul võimendusid loomeinimestes hirmud ja Loe edasi

1990. aastatel kunstiskeenele tulnud Kiwa on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias ja filosoofiat Tartu Ülikoolis. Tema varases loomingus olid olulisel kohal keele ja identiteedimängud, nullindatel lisandusid neile huvi kontseptuaalse tühjuse ja helikunsti vastu. Selle heliteosega vaidlustab Kiwa omaloodud semiootilise süsteemi, kasutades üldlevinud seisukohta muusika ebamateriaalsest loomusest. Muusika visualiseerimisest on sajandite jooksul huvitunud paljud kunstnikud. Nende tegevust Loe edasi