1802. aastal uuesti avatud Tartu Ülikoolis asutati loodusajaloo professuur eesmärgiga anda teadmisi nii taimedest ja loomadest kui ka kivimitest. 1838. aastal nimetati August Matthias Hagen Tartu ülikooli ametlikuks joonistusõpetajaks. Geoloogia vallas kujunesid Hageni esimeseks tähtsamaks tellimuseks Johann Friedrich Parroti suurt Ararati ekspeditsiooni kirjeldava raamatu illustratsioonid. Selliseks tööks olid Hagenit ette valmistanud tema varasemad kunstiõpingud, mis Loe edasi

Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia taustaga Anna-Stina Treumund oli queer-feministlik kunstnik, kelle looming andis olulise panuse queer-naiste nähtavuse suurendamiseks Eesti kunstis ja ühiskonnas laiemalt. Nullindatel õppis Treumund tundma talle sobivat fotoväljendust, mille vahendusel ta tõi pöörde sookäsitlustesse Eesti visuaalkultuuris. Oma sooteemalistes uuringutes käsitles ta soorollide kujundamist väga avara fookusega, olles huvitatud traditsioonilisest, kultuuri determineeritud Loe edasi

Nullindate üks olulisi märksõnu on performance-kunst, millega esineti nii kodu- kui ka välismaal. Sandra Jõgeva alustas performance’itega kohe kümnendi alguses, veel Jaan Toomiku loodud interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas õppides. „Südame külalisraamat“ dokumenteerib Reykjavikis Living Art Museumis toimunud performance’it, mille käigus tätoveeriti kunstniku vasakule rinnale täitmist ootav külalisraamatu blankett. Kunstnik lähtub ideest, mille kohaselt jätavad olulised inimesed Loe edasi

Eesti riigi loomine kujundas ümber ka siinse eliidi jõujooned. Pikki sajandeid oli Eesti ülemkiht koosnenud baltisakslastest. 20. sajandi alguses hakkas kasvama eestlastest keskklass: ärimehed ja poliitikud, kunstnikud, kirjanikud ja teised haritlased, kes vahetasid noores rahvusriigis välja vana baltisaksa ladviku. Uue eliidi kiire tõus tõi ühiskonda dünaamikat, värskust ja uusi ideid, aga andis samas põhjust tõusikuid Loe edasi