
Lepo Mikko oli koos Elmar Kitsega Kõrgema Kunstikooli Pallas viimase, vahetult II maailmasõja eel lõpetanud lennu üks andekamaid lõpetajad. Nad said alles 1950. aastate teise poole vabanevas vaimses atmosfääris võimaluse oma kunstnikumina realiseerimiseks. Maal „Lume eel” on üks poeetilisemaid maamiljöö uuenemisele pühendatud teoseid selle ajastu Eesti kunstis. Kuigi Mikko veetis palju aega looduses, kus ta Loe edasi

Suhtumine lapsepõlve kui olulisse arenguetappi kujunes kunstis välja alles 18. sajandi keskel. Kui senini olid lapsed eelkõige „mittetäiuslikud“ täiskasvanud, siis uus ettekujutus muutis väikesed inimesed kunstis populaarseks. Tihti kujutati neid koos oma karvaste lemmikutega. Selliseid maale lõid isegi sellised kuulsad meistrid nagu Joshua Reynolds, kes oli 18. sajandi Inglismaal portreemaali alal juhtiv figuur. Laste portreede Loe edasi

Kumu 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis avati hiljuti näitus „Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary“. Tegemist on esimese põhjaliku sissevaatega Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa Loe edasi

Suur osa eesti kunstnike sõjaaegsetest töödest näivad sõjateemat lausa ignoreerivat. Eriti iseloomulik on see kunstnikele, kes elasid sõja üle sakslaste okupeeritud Eestis. Kohvikuid ja puhkehetki kujutas palju Endel Kõks, kes lõpetas kunstikooli 1943. aastal ning saigi avalikkusele tuntuks just sõja ajal. Kõksi maalidele on omane summutatud ja samas pingeline atmosfäär. Jõudeelu ja pidutsemist kujutavaid maale Loe edasi

Goshka Macuga huviorbiidis on kommunismi ajalugu. Arhiivimaterjalidest leitud pealtnäha kokkusobimatute motiivide kõrvutamisega loob kunstnik uusi narratiive ja pakub nende kaudu ajalooprotsesside alternatiivseid kriitilisi käsitlusi. Macuga teostes on tähtsal kohal iroonia, mille kaudu tuuakse esile isikliku ja kollektiivse ajaloo keerukad seosed. Teoses „Marksismi surm. Kõigi maade naised, ühinege!“ on autor Karl Marxi haua ümber paigutanud Tšehhi Loe edasi

Sel nädalal tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi muuseumi sünnipäeva puhul ainulaadsete ajalooliste fotode kaudu juba üle saja aasta Eesti Kunstimuuseumi kogudes olnud esemeid ning laiemalt nende kogude kujunemislugu. Muuseumi südameks on tema kogud. 103-aastase Eesti Kunstimuuseumi kogude kujunemisloos on pöördeid, ootamatusi ning omajagu paratamatust. Alustanud tegutsemist universaalmuuseumina, koguti kuni 1925. aastani, mil muuseum Loe edasi