
Jüri Okas kuulus 1970. aastate noorte kunstnike ringkonda, keda on esile toodud oma aja Eesti kunstiruumi irooniliste happening’ide ja ruumikriitiliste aktsioonide – sissetoojatena. Arhitekti taustaga Okase tegevus on tugevalt seotud ruumiga ka siis, kui tegemist on visuaalse kunsti alla liigitatavate väljendustega. Loe edasi

Veebruari lõpus osalesid Kumu hariduskeskuse töötajad Maari Hinsberg, Frederik Klanberg, Maria Lota Lumiste ning Eesti Kunstimuuseumi kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist Kadri Piirimäe Erasmus+ programmi raames õpirändel Tšehhi Vabariigis Prahas ning Saksamaal Dresdenis. Prahas kohtuti Kunsthalle Praha ja Praha Rahvusgalerii Messipalee (Trade Fair Palace) haridusmeeskondadega ning külastati Praha Linnagaleriid. Saksamaal tutvuti Dresdeni Riiklike Kunstikogude (Staatliche Kunstsammlungen… Loe edasi

Teist maailmasõda kujutati tihti sümbolite ja allegooriate kaudu. Nii sündis kogu maailmas emotsionaalselt laetud ja sageli sõja suhtes väga kriitilist kunsti. Mütoloogilisi ja religioosseid sümboleid kasutas ka Ado Vabbe. Deemonit on kujutatud langenud inglina. Loe edasi

Olga Terri 1940. aastate maalid, mis lähtusid nii isiklikest kui ka kollektiivsetest traumadest ja läbielamistest sõja ajal ja nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel, moodustavad erandliku peatüki Eesti kunstiajaloos. Hirmud, pained ja ahastus koonduvad võimsalt kokku Terri väikeseformaadilises teoses „Suletud“ (1948), mille kunstnik maalis enda sõnul ühe hingetõmbega. Loe edasi

Eesti Kunstimuuseumi ja Pariisi Moodsa Kunsti Muuseumi koostöös avanes aprilli alguses näitus „Eesti reaalsused“, mille kureeris Jean-Baptiste Delorme. Näitusel on koos Olga Terri, Anu Põdra ja Kris Lemsalu looming: kolm eri põlvkonna kunstnikku, kelle loomingulistes teekondades on palju erinevusi, kuid ka ühisosa. Täna annab näituse tagamaadest ja avamisest täpsema ülevaate üks näituse koordinaatoritest Johanna Jolen… Loe edasi

Karin Luts kirjutab oma päevikus, et „Comédie Française“ maalimise mõttele tuli ta esmakordselt Pariisis. „Nägin seal valgust ja kauneid noori daame, kes kütkestasid maaliliselt /…/ ja Cyrano de Bergeraci deklamatsioonid – minu meelest ma hingasin tookord Pariisis prantsuse kultuuri kõige paremat osa. Hiljem ma unustasin selle kui maali teema /…/ siin Reindorfiga vesteldes, kui ta… Loe edasi