
„Mul on kaks perekonda: bioloogiline ja poliitiline – queer-feministlik,“ kirjutas Anna-Stina Treumund oma eluajal. Sellega osutas ta toetava ja kaasmõtlejatest koosneva kogukonna tähtsale rollile enda jaoks, pidades seda oma poliitiliseks perekonnaks. Oma loomingu ja aktivismiga võitles ta queer-kogukonna õiguste eest, tuues esile mitmeid uusi teemasid ning muutes kogukonna ühiskonnas nähtavaks ja kuuldavaks. Seejuures hõlmasid tema… Loe edasi

August Matthias Hagen (1794–1878). Talvemaastik. Suursaar. 1839. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Eesti põhjarannikust vaid 55 km kaugusele jääv Suursaar on justkui „geoloogia vabaõhumuuseum“ ― 11 km pikk, kuni 3 km lai ja koguni 176 m merepinnast kõrgemale tõusev graniitpaljand. Loodusjõud on saart kurrutanud ja muljunud, lõhestanud ja lihvinud, luues pinnavormidest dramaatilise siluetiga vaatamisväärsuse keset Läänemerd.… Loe edasi

Alo Hoidre. Pidupäev. 1984. Litograafia. Eesti Kunstimuuseum Alo Hoidre oli graafik ja maalikunstnik, kes õppis aastatel 1933–1937 Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ning lõpetas Riigi kõrgema kunstikooli 1941. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta võttis osa lahingutest ja oli kunstnike rindebrigaadis. 1944–1982 töötas ta ERKI (praegune Eesti Kunstiakadeemia) õppejõuna. Ta osales arvukalt nii Eesti kui ka… Loe edasi

Kumu kuraator Ann Mirjam Vaikla viibis käesoleva aasta septembrikuus TheMuseumsLab 2025 stipendiumiprogrammi raames Nigeeria pealinnas Lagoses ning Etioopia pealinnas Addis Abebas. Saksamaa Liitvabariigi rahastatud programm kannab eesmärki tuua iga aasta kokku pea 50 Aafrika ja Euroopa muuseumite ning pärandipaikade valdkonnas tegutsevat professionaali. Üheskoos suhestutakse muuseumite keerulise pärandiga, mis on tingitud koloniaalajaloost ja selle kestvast mõjust… Loe edasi

Kaljo Põllu. Lumesadu. Sarjast „Kodalased“. 1973. Metsotinto. Eesti Kunstimuuseum Praegune kaamoseperiood on hea aeg rohkemaks endasse süvenemiseks, aga ka mõtiskluseks oma pereloo ja esivanemate üle. Kaljo Põllu (1934–2010) tõlgenduses on meie esivanemad laiemalt soome-ugri hõimurahvad, kellest kunstnik on loonud ilmekad ja samas üldistatud, lausa arhetüüpsed kujundid. Nõnda meenutavad tema tegelaste näod rahvakunstist pärit puunikerdusi –… Loe edasi

Carl Sigismund Walther. Frederike Ignatius. 1813. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Hageri pastoripere vanimat tütart Frederike Natalie Ignatiust (1798–1886) on kunstis korduvalt jäädvustatud. Carl Sigismund Walther maalis teda kõigepealt Ignatiuste perepildil, kus Frederike Natalie põlvitab ema kõrval ja hoiab kätel väikevenda. Ent sellel ajal oli 15-aastane peretütar juba kihlatud oma vanima venna Otto Friedrich Ignatiuse sõbra,… Loe edasi