Enne Esimest maailmasõda oli Jaan Koort üks pikemalt Prantsusmaal õppinud ja töötanud Eesti kunstnikke. Nagu mitmed teisedki Peterburis õppinud Eesti kunstnikud, lahkus Koort sealsest kunstikoolist 1905. aastal, kuid ei peatunud pikemalt Soomes. Koorti peamine loomeala oli skulptuur, kuid Pariisi aastatel huvitas teda samavõrra maalikunst ning ta katsetas ka kirjanduse ja muusikaga. Suhteliselt kiiresti suutis ta… Loe edasi

Eve Kiiler tegeleb sotsiaalse kunsti teemadega, äratades 2000. aastatel tähelepanu oma meedia- ja reklaamikriitiliste fotosarjadega. „Fantastiline realism“ (2004) dokumenteerib üht õllereklaamikampaaniat, mis toimus Tallinna Kunstihoones, kus samal ajal eksponeeriti Eve Kiileri kureeritud Eesti-Soome-Inglise fotonäitust „Fantastiline realism“. Kampaania toimumisest ei hoiatatud ette ei kuraatorit, kunstnikke ega näitusekülastajaid ning Kunstihoone muutus hämmastunud kuraatori silme ees jalgpallistaadioniks. Kiiler… Loe edasi

Pärast eepose „Kalevipoeg” 1935. aasta väljaande illustratsioone, mis äratasid suurt vastukaja, võeti näitustele meelsasti Kristjan Raua seni eksponeerimata varasemaid töid, mille seas oli ka joonistus „Kahekesi” (1903-1913). Teost on dateeritud tema Tartu-perioodiga, ent võimalik, et selle loomisele andis tõuke Noor-Eesti rühmituse juhtiva kirjaniku Friedebert Tuglase 1908. aastal ilmunud novellikogu „Kahekesi”, mida läbis armastuse teema. Armastust,… Loe edasi

Flo Kasearu mitmekülgne, erinevaid meediume kaasav looming käsitleb suuri ja kõnekaid teemasid, nagu avalik ruum, rahvuslikud väärtushinnangud, ühiskondlikud hoiakud. Otseselt linnaruumiga tegelev on lummava ja unenäolisena mõjuv videoteos „Esc“ (2010), mis kujutab öistel Tallinna tänavatel kappavat autoaknast projitseeritud valget hobust. Algselt oli kunstnikul soov luua linnaruumi „liikuvat grafitit“, mis valge hobuse kujundi näol väljendaks vabaduseiha,… Loe edasi

Kaarel Kurismaa on Eesti kunstimaastikul erakordselt mitmepalgeline loovisiksus. Tema loomingu väljundites põimuvad eri kombinatsioonides heli, muusika, skulptuur, maalikunst, kirjandus, lavakunst, monumentaalkunst, disain. Eesti kunstilukku on Kurismaa läinud aga eelkõige kineetilisele kunstile alusepanija ning selle järjepidevuse ainsa hoidjana. Kergelt paroodiliseks nõukogude aja võimu kehtestavate vahendite suhtes võib pidada Kurismaa tuntuimat teost „Helisid tilkuv seadeldis“ (1975). See… Loe edasi