• Loomine ja häving Jonna Kina loomingus. Intervjuu kunstnikuga

    Loomine ja häving Jonna Kina loomingus. Intervjuu kunstnikuga

    Soomest pärit Jonna Kina (1984) on multidistsiplinaarne kunstnik. 2019. aastal osales Kina Eha Komissarovi kureeritud näitusel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“, millega tähistati Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit. Pärast seda näitust huvitus Kina muuseumi kogusse kuuluvatest Amandus Adamsoni (1855–1929) ja August Weizenbergi (1837–1921) skulptuuridest, mis olid saanud kannatada 1944. aasta Tallinna märtsipommitamises. 1946. aastal toimusid kunstiteoste… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Leonhard Lapin. Rahva Hääl

    NÄDALA TEOS: Leonhard Lapin. Rahva Hääl

    1978. aastal toimub Leonhard Lapini loomingus murrang, millega lõpeb esimene avangardne periood ning algab üleminek postmodernistlikku ajajärku. Just sellesse üleminekuaega jääb suurejooneline, paralleelselt nii klassikalises õlimaali meediumis kui ka tiražeeritavas akvatintatehnikas loodud sari „Märgid“ (1977–1982). Ka Eesti Kunstimuuseumi kogudes asuv maal „Rahva Hääl“ on osa sellest sarjast. Võrreldes varaste guaši- ja kollaažitehnikas sarjadega, milles nõukogude… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Lembit Sarapuu. Flora

    NÄDALA TEOS: Lembit Sarapuu. Flora

    „Flora“ on mitmeski mõttes märgiline teos Lembit Sarapuu loomingus. Tegemist on tema varase perioodi ühe hitiga, maaliga, mida tema kuue- ja seitsmekümnendate loomingust on ehk isegi enim reprodutseeritud. Samuti on see tema esimene otseselt mütoloogilisele süžeele viitav maal – Flora on teadupärast Vana-Rooma lillede ja kevade jumalanna. Motiiv muutus taas populaarseks renessansiajal ning ka Sarapuu… Loe edasi

  • Irmgard Menning Nikolai Triigi ja Konrad Mägi maalidel

    Irmgard Menning Nikolai Triigi ja Konrad Mägi maalidel

    Irmgard Menning on üks enim maalitud naisi 20. sajandi alguse Eestis. Mõjuka teatrimehe Karl Menningu abikaasana kuulus ta kujuneva rahvusriigi kultuurieliiti, kelle hulgast tuli suur osa esindusportreede tellijatest. Nii on ka sellised eesti kunsti suurnimed nagu Konrad Mägi ja Nikolai Triik teda aastate jooksul mitu korda maalinud, luues oma loometee ühed silmapaistvamad portreed. Irmgard Menningu… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Raul Rajangu. Kunstnik R. Rajangu ja abiliste saabumine Viljandisse

    NÄDALA TEOS: Raul Rajangu. Kunstnik R. Rajangu ja abiliste saabumine Viljandisse

    Väikelinnast Viljandist pärit Raul Rajangu, Eesti kunsti 1980. aastate imelaps, oli kunstis iseõppija ning tõi oma 1984. aasta debüüdiga Eesti kunstimaastikule pahvikslöövat perifeerset energiat. Asudes varaküpse kunstnikuna oma eripärast autoritehnikat – mille võis hõlpsasti ära tunda hoolega viimistletud reljeefsete maalipindade järgi – välja töötama juba 1980. aastate alguses, oli Rajangu kümnendi lõpuks jõudnud suuremõõtmeliste autoritehnikas… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Kristiina Hansen, Johannes Säre. Sein ilma kunstiteoseta

    NÄDALA TEOS: Kristiina Hansen, Johannes Säre. Sein ilma kunstiteoseta

    Kristiina Hansen (1986) ja Johannes Säre (1983) on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna lõpetanud kunstnikud, kes tegutsedes nii individuaalselt kui ka eri kunstirühmituste liikmetena, sulandavad fotokunsti ja installatsiooni piire. Hanseni ja Säre loomingu ühiseks jooneks võib pidada mängulisusest kantud ruumi ja taju nihestatust ning minimalistlikku kujundikeelt. „Sein ilma kunstiteoseta“ (2012) on kohaspetsiifiline fotoinstallatsioon, mis koosneb suureformaadilisest… Loe edasi

  • Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    Kumu külastas 59. Veneetsia biennaali

    59. Veneetsia biennaali peanäituse kuraator on Cecilia Alemani. Eestit esindab biennaalil Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium. Isu külluse järele“ (kuraator Corina Apostol). Näituse lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali akvarellid ja maalid troopilistest taimedest. Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks. Eesti väljapanekut on võimalik seekord näha Hollandi… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    NÄDALA TEOS: Wilhelmine Schwank. Interjöör

    Wilhelmine Schwanki „Interjöör“ (1885) kujutab rokokoostiilis tuba. Ruumis kajastub kaunite kunstidega tegelemine: vasakul paistab nurk klavessiinist, ruumi tagaosas paikneb molbert ja paremal seisab harfi kõrval naine. Aadliperedes oli naiste tegelemine kaunite kunstidega tavapärane ning nii oli neil lisaks käsitööoskusele ka pillimängu- või kunstilisi oskusi. Antud kompositsioonis mõjub kujutatud naine aga jäiga, lausa nukuliku tegelasena. Lopsakas… Loe edasi

  • Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu uurimissuund „Nõukogude aja kunsti regionaalne eripära Baltimaades ja seda kujundanud suhtlusvõrgustikud“

    Kumu kunstimuuseumis on eelmisest aastast sõnastatud uurimissuund, mis keskendub nõukogude perioodi kunstile Baltimaade regioonis, selle suhtlusvõrgustikele ja eripäradele. Suuna eesmärgiks on otsida nõukogude perioodi Eesti kunsti uurimisele uusi kontekste ja identifitseerimisviise ning pakkuda selle kaudu alternatiivi rahvusliku kunstiajaloo käsitlustele. Võrdleva ja rahvusülese kunstiajaloo meetod avardab teadmist ja tunnetust kunstiprotsesside piiride ülesusest, samuti toob esile ja… Loe edasi