Lk1

  • Vello Vinn ja (nõukogude) hipide psühhedeelne maailm

    Vello Vinn ja (nõukogude) hipide psühhedeelne maailm

    Üks eriolukorra tõttu ära jäänud publikuüritustest oli filmi „Nõukogude hipid” linastus Kumu auditooriumis, mille pidi sisse juhatama filmi autor Terje Toomistu. Kuna nii huvitavat ja värvikat materjali oleks patt jagamata jätta, toome teieni Terje Toomistu loengu tekstiversiooni koos filmi ajutise vaatamisvõimalusega, mis kehtib 31. maini (täpsem juhis teksti lõpus). Kõigest mõneaastase nihkega jõudis lääneriikide hipiliikumise Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Ando Keskküla. Põhja-Eesti maastik

    NÄDALA TEOS: Ando Keskküla. Põhja-Eesti maastik

    „Põhja-Eesti maastikku“ (1974) peetakse sageli Ando Keskküla esimeseks n-ö küpse perioodi maaliks, sissejuhatuseks hüperrealismi. Tegemist on seniste otsingute kulminatsiooniga: teosega, mis avab tema maalipraktikas uued teemad ja küsimused. Kuigi tegemist on n-ö realistliku vaatega, ei taotle Keskküla siinkohal veel fotolike efektide kujutamist – ta pole maalinud näiteks ukseklaasi tagasipeegeldust või mõnda foto (d)efekti; tema fookus Loe edasi

  • Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

    Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

    22. maist on Kumu suures saalis avatud retrospektiivnäitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“. Oleme juba varasemalt tutvustanud Keskküla loomingu märgilisi teoseid, avaldame nüüd soojendusena lõigu Anders Härmi kuraatoritekstist, mis on täispikkuses loetav näitusega kaasnevast kataloogist. 24. märtsil 1950 Saaremaal Pöides sündinud Ando Keskküla on eesti kunstis kahtlemata fenomen. Sisenedes kunstiväljale juba üliõpilasena 1960. aastate lõpus Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Klara Zeidler. Interjöör

    NÄDALA TEOS: Klara Zeidler. Interjöör

    Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta Loe edasi

  • Uus trükis: Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei

    Uus trükis: Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei

    Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt on ilmunud Kai Stahli koostatud arhiivitrükis “Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei”, mis on viimane lisandus Kumu eelmisel aastal alguse saanud naiskunstnikke esile tõstvale näituste, trükiste ja ürituste sarjale. Põneva elukäigu ja loominguga õdesid tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogus säilitatakse kunstnike, kunstiajaloolaste ja kunstiorganisatsioonide arhiive. Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Nikolai Kormašov. Söömaaeg

    NÄDALA TEOS: Nikolai Kormašov. Söömaaeg

    Nikolai Kormašov oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. Tema 1960. aastate loomingus toimib küllaltki konkreetse piiritähisena maal „Söömaaeg” (1968), markeerides karmi stiili lõppu kunstniku loomingus ja pöördumist nn igaveste teemade sümbolistlike lahenduste poole. Omal kombel on see pilt ka hüvastijätt linnaga, Kormašovi 1960. aastate maalide lemmikmotiiviga. Nõukogulikke väärtusi propageeriv progressiideoloogia, mille mõjualasse võiks Loe edasi