10. oktoobril avati Kumu suures saalis rahvusvaheline suurnäitus „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“, mis toob esimest korda Eestisse uhke valiku Vana-Egiptuse originaalesemeid. See on ainulaadne võimalus näha oma silmaga tuhandete aastate vanuseid arheoloogilisi leide ning mõista kunsti fenomeni nii vaaraode riigi valitsemises kui ka egiptlaste igapäevaelus. Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Need näitused ongi mõeldud teineteist täiendavate väljapanekutena, et anda Egiptuse teemale hoogu ja nähtavust Eesti-Soome kultuurisilla mõlemas otsas. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma kaugele reisimata. Näituse kuraatoriteks on Paolo Marini (Museo Egizio) ja Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum).
Näituse filmiprogramm
Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm, millest kõik Vana-Egiptuse huvilised on oodatud osa saama. Lisaks avanädalale, mis hõlmas endas filmiõhtut, kus linastus BBC kaheosaline dokumentaalfilm „Ancient Egypt – Life and Death in the Valley of the Kings“ (2013), kuraatoriekskursioone kui ka näitusetutvustusi eri keeltes, tervitab publikut novembri alguses Kumu Dokumentaali programmi raames linastuv film „Tutanhamoni hauakamber: tegelik lugu“ („The True Story of King Tut’s Treasure“, 2019). Filmi linastuse kuupäev pole aga juhus: täpselt 4. novembril 1922. aastal leidsid Howard Carter ja tema meeskond Tutanhamoni hauakambrisse viiva trepiastme. Hauakambri avastamisest möödub seega peagi 100 aastat. Tähtpäeva puhul on käivitatud mitmeid uurimisprojekte ning valitud suurlinnades purustab publikurekordeid Tutanhamoni aarete rändnäitus, mille lõppedes leiavad esemed endale püsiva koha uues Egiptuse Muuseumis Kairos, vaatega Giza püramiididele. Värskelt valminud film räägibki Tutanhamoni aarde viimastest uuringutest ja ettevalmistustest seoses esemete kolimisega uude muuseumisse. Selle käigus ilmnevad uued vihjed, mille valguses tuleb seni teadaolev Tutanhamoni lugu taaskord uue pilguga üle vaadata.
Lisaks kuulub näituse filmiprogrammi veel mitu filmiõhtut, mis toovad publikuni ehk varasemast juba rohkem tuntumad linateosed. Kõik mainitud seansid toimuvad koostöös USA saatkonnaga ning on publikule tasuta. Näiteks detsembrikuus avaneb seiklus- ja õudusfilmi žanri austajatel võimalus tulla vaatama Stephen Sommersi 1999. aasta filmi „Muumia“ („The Mummy“), kus äratatakse ellu Imhotep, Vana-Egiptuse riigimees ja neetud preester vaarao Seti I valitsusajast. Filmis mängivad tuntud Hollywoodi näitlejad Brendan Fraser ja Rachel Weisz.
Jaanuarikuus linastub Kumu auditooriumis aga 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm „Tähevärav“ („Stargate“), mille peaosades astuvad üles Kurt Russell ja James Spader. 1920. aastatel leitakse Egiptusest imelik rõngakujuline seade ning 1990. aastatel mõistetakse, et tegemist on väravaga, mille kaudu on võimalik rännata teisele planeedile. Teele saadetaksegi uurimisrühm, kes peab välja selgitama, mis seal teispoolsuses on. Uurimisrühm saabub Maad meenutavale planeedile, mida asustavad Maalt Egiptuse piirkonnast toodud inimesed, kes kummardavad jumalat nimega Ra. Kõik, mis edasi juhtub, selgub juba 12. jaanuaril.
Veebruarikuu pakub midagi aga vanema filmikunsti huvilistele. Nimelt linastub 9. veebruaril 1963. aasta film „Kleopatra“ („Cleopatra“). Tegemist on Briti-USA-Šveitsi eepilise draamafilmiga, mis räägib Vana-Egiptuse kuninganna Kleopatra elust. Filmi lavastas Joseph L. Mankiewicz ning peaosades mängivad Elizabeth Taylor, Richard Burton ja Rex Harrison. Filmi eelarve tõusis esialgsest 2 miljonist dollarist 44 miljonini ning oleks omal ajal peaaegu 20th Century Foxi pankrotti ajanud. Seda põhjusel, et väga keerulised ajastutruud võttepaigad ehitati valmis Londonis, kuid meeskond pidi need samad võttepaigad Roomas uuesti üles ehitama, sest nad olid sunnitud võttekohti vahetama. Hoolimata tootmisprotsessi raskustest võitis film kokku neli Oscarit.
Loengud ja teemaõhtud
Novembri keskpaigas on kõik Kumu sõbrad oodatud kunstiteadlase Krista Kodrese loengule teemal „Miks me väärtustame Vana-Egiptuse pärandit?“. Loengus vaadeldakse, kuidas 18. ja 19. sajandil Egiptuse kunsti ja arhitektuuri lääne kultuuris avastati ja hindama õpiti. Sealjuures küsitakse, millist rolli mängis Egiptuse pärand kunstiajaloo distsipliini kujundamises, mis sai samuti alguse Valgustusajastul. Loengu läbiviija Krista Kodres on Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Tema uurimissuundadeks on varauusaja arhitektuur ja kunst, Nõukogude perioodi arhitektuur ja disain ning kunstiteaduse teooria ja ajalugu.
8. detsembril toimub näituse raames ka ingliskeelne loeng teemal „Mingi Egiptimaa värk – Vana-Egiptuse kujutamine filmides Kleopatrast kättemaksuhimuliste muumiateni“ („Some kind of Bubba Ho-tep – Ancient Egypt in movies from Cleopatra to vengeful mummies“). Soome egüptoloogi Mia Meri loeng vaatleb Vana-Egiptuse kujutamist filmikunstis. Meri erialaks on Vana-Egiptuse kunst. Ta kuulub Soome Egüptoloogia Seltsi juhatusse ja on pidanud ülikoolis aastaid egüptoloogiaalaseid loenguid. Tema esimene raamat „Egypti – kala sarkofagissa ja muita mysteereitä“(„Egiptus: kala sarkofaagis ja muud mõistatused“) ilmus käesoleva aasta oktoobris.
Detsembris leiab aset igal aastal toimuv Kumu noorteõhtu, mis seekord võtab fookusesse Egiptuse ning vanaaja kultuuri. Noorteõhtu programmi kuuluvad Kumu noorteklubi ekskursioonid, põnevad töötoad ning performatiivsed etteasted.
Jaanuari keskpaigas annab Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi õppejõud Mait Kõiv loengu teemal „Egiptuse religioon ja jumalik kuningavõim“. Veebruarikuus toimub järjestikku kaks üritust, mis ühendavad endas loengu ja töötoa formaadi. 6. veebruaril leiab aset loeng-töötuba teemal „Surnutekultus Vana-Egiptuses“, mille viib läbi egüptoloog Siim Haltsonen ning mis uurib sealhulgas „Egiptuse hiilguse“ objektide näitel esivanemate kultust Vana-Egiptuses. Selle järel, 20. veebruaril toimub loeng-töötuba teemal „Hieroglüüfid: Vana-Egiptuse keel pildis ja sõnas“, mille viib läbi egüptoloog ja ehtekunstnik Ulrika Paemurru. Ürituse raames antakse ülevaade Vana-Egiptuse keele ajaloost ja arengutest, erinevatest hieroglüüfidest ja sümbolitüüpidest, grammatika eripäradest ning kirjatüüpidest. Sealjuures arutletakse kirjaoskuse kui sellise üle ning vaadeldakse, kus ja milliseks otstarbeks midagi tol ajal kirja pandi.
Näituse ametlikul lõpetamisel 20. märtsil toimub lisaks muudele üritustele ka vestlusring teemal „Antiikkultuuride uurimine Eestis – kellele ja milleks?“, mida modereerib antiigiteadlane Laura Viidebaum. Vestluse käigus arutletakse selle üle, milline on hetkel vanade kultuuride ning sealjuures Vana-Egiptuse uurimise olukord Eesti teadus- ja kultuurimaastikul. Olulise teemana kerkib Kumu näitusega seoses esile ka küsimus, kuidas ikkagi võiks olla Vana-Egiptuse pärand taaskord aktuaalne.
Publikuprogrammide sarjad ja ekskursioonid näitusel
Detsembrikuu on publikuprogrammide sarjade päralt. Plaanis on näiteks 4–8-aastastele lastele suunatud perehommikud, kus seekord räägitakse Vana-Egiptuse kunstist ja legendidest. Olles ümbritsetud tuhandete aastate vanuste teostega saab ette kujutada ja mõtiskleda, milline oli egiptlaste elu ja uskumused. Tunnijuhil on varutud nii mõnedki lood, mis räägivad näiteks maailma loomisest, muumiatest ja maagiast. Detsembrikuu „Tasapisi“ väikelastehommikud reisivad aga Vana-Egiptusesse, uurides liivakarva kujusid ja kõrbeloomi ning vanu lugusid, mis räägivad maailma loomisest ja toimimisest.
18. detsembril on kavas seenioridele mõeldud kunstisari 60+, mis kujutab endast tunniajast ringkäiku näitusel koos programmijuhiga. Lisaks näitusekülastusele on soovijail võimalus osa võtta ka töötoast, mis ammutab inspiratsiooni Vana-Egiptuse kultuurist ja kunstist. Meisterdamise käigus õpitakse uusi nippe ja valmistatakse midagi toredat.
Detsembri lõpus külastab näitust ingliskeelne kunstisari „Art Walk“ – avatud ekskursioon näitusel –, mis on ennekõike suunatud Eestis elavatele või Eestit külastavatele välismaalastele. Lisaks kuraatoriekskursioonidele oktoobrikuus ja näituse lõpetusel, leiavad „Egiptuse hiilgusel“ aset ka Kumu hariduskeskuse kuraatorite ekskursioonid eri keeltes. Näiteks toimuvad eestikeelsed ekskursioonid 21. novembril ja 9. jaanuaril ning venekeelsed ekskursioonid 21. novembril, 19. detsembril, 16. jaanuaril ja 20. märtsil.
Näituse kaaskuraator Jaanika Anderson viib läbi ka õhtuseid eriekskursioone, mis toimuvad ajal, kui muuseum on juba suletud. Erituuride pileteid saab soetada Piletilevist.
Elamusprogrammid
Näitusega „Egiptuse hiilgus“ kaasneb ka kaks elamusprogrammi. Programm „Egiptuse sinine“ on seltskondlik näituseprogramm sõpruskondadele, sünnipäevalistele ja töökollektiividele, mis algab ringkäiguga näitusel. Pärast ekskursiooni suunduvad osalejad Kumu keraamikaateljeesse, kus voolitakse Egiptuse pastast ehk kvartsmassist amulette või pisiplastikat. Kauni läikiva türkiissinise lõpptulemuse saavutavad tööd peale põletamist.
Elamusprogrammis „Aardejaht Vanas-Egiptuses“ saavad osalised otsida näitusesaalist juhtlõngu, et avastada kadunud aaret. Programmi raames liigutakse näitusel koos programmijuhiga vihjeid otsides ja mõistatusi lahendades kadunud aardelaekani. Selle käigus tutvutakse ka suurnäituse eksponaatidega ning õpitakse põnevaid fakte Vana-Egiptuse kultuuri ja elu kohta.
Näitust saatev raamat
Näitusega kaasneb ka samanimeline kataloog, mis keskendub Vana-Egiptuse kunstile ja artefaktidele. Raamat aitab paremini mõista Egiptuse kunsti arengulugu ja selle iidse kultuuri samm-sammulist tundmaõppimist viimastel sajanditel. Egiptuse Muuseumi direktor
dr Christian Greco annab selles ülevaate egüptoloogia kui teadusharu tekkeloost ning räägib Torino Egiptuse Muuseumi mitmekülgse esemekollektsiooni kujunemisest. Näituse kuraator dr Paolo Marini keskendub oma artiklis Egiptuse kunsti esmapilgul peaaegu nähtamatute muutuste ja sisemiste arengute selgitamisele. Ning näituse kaaskuraator dr Jaanika Anderson heidab valgust eestimaalaste suhetele Vana-Egiptusega.
Raamatu koostajateks on Jaanika Anderson ja Inga Jaagus ning raamatu kujundas Külli Kaats.
Kumu blogi 