Lk1

Kaarel Kurismaa (1939) on maali-, heli- ja installatsioonikunstnik, kes on peamiselt tuntud oma kineetiliste objektide poolest. Kurismaa oli koos Villu Jõgevaga üks esimesi kunstnikke, kes hakkas 1960. aastatel kineetilise kunstiga tegelema; teda on nimetatud ka selle suuna pioneeriks kohalikul väljal. Kurismaa teoseid iseloomustab sageli popilik värvi- ja vormilahendus, olulisel kohal tema loomingus on ka 1970. Loe edasi

Muusika, heli ja kontseptuaalse kunsti piirimail tegutsev Andres Lõo (1978) keskendus nullindatel eelkõige helikunstile. „Miimiline partituur“ on kunstniku edasiarendus graafilise partituuri ideest, milles muusika on noteeritud visuaalsete kujundite abil ja tavapärast noodikirja asendab liikuv pilt. Teos valmis koostöös ansambel U-ga 2005. aasta Eesti Muusika Päevadele, mil ansambel (koosseisus: flööt ‒ Tarmo Johannes; viiul ‒ Merje Loe edasi

18. sajandi inglise maalikunstniku ja graafiku William Hogarthi (1697–1764) satriilis-moraliseeriv kunst oli omas ajas laialt tuntud ning kõneainet pakkuv. Rahvusvahelise publikumenu tagasid kunstnikule eeskätt satiirilised gravüürisarjad, milles ta kohati groteskini küündivas vormis piitsutas kaasaegse ühiskonna pahesid. Need leidsid iseäranis viljaka pinnase Saksa kodanlikus kultuuriruumis. Üks Hogarthi esimesi Euroopas kuulsuse võitnud gravüüre oli „Südaöine moodne keskustelu“, Loe edasi

Olga Terri (1916–2011) on valdavalt tuntud oma inimesekeskse väljenduse poolest, mille puhul on sümbolkujundite kaudu edasi antud portreteeritute haavatavat hingeseisundit. Uus faas Terri loomingus algas pärast 1966. aasta Aafrika-reisi, kui portreega sai võrdseks ka maastikumaal. Kunstniku abstraheeritud loodusnägemustes on värvielamuse ja omapärase kompositsiooni kaudu tabatud teatavat laadi lummavat meeleolu, neis on tunda igatsusenooti ja unistavat Loe edasi