Tänane nädala teos on Jaak Adamsoni maal „Kingissepa mahalaskmine“ (1980, Eesti Ajaloomuuseum), mis on väljas eile avanenud näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”. Maalil saavad illusoorselt kokku kaks ajaloolist sündmust ja kaks meediumit: Eesti riigile ohtlikuks arvatud Viktor Kingissepa hukkamine 1922. aastal ja 1940. aasta kommunistlik juunipööre Tallinnas; õlimaal ja (mustvalgena maalitud) foto. Maali mõte on näidata,… Loe edasi

Julie Hagen-Schwarz (1824–1902) on Eesti esimene professionaalne naiskunstnik ja Venemaa esimene naissoost akadeemik. Nagu paljud naiskunstnikud, olid ka tema spetsialiseerunud portreekunstile, luues selle kõrval ka maastiku- ja lillemaale.„Naise portree“ on hea näide 19. sajandil populaarsest rolliportreede žanrist, milles jõukad aadlikud lasid end kujutada rahvariietes ja eksootiliste aksessuaaridega. Kuigi Hagen-Schwarz armastas oma Itaalias veedetud aastate jooksul… Loe edasi

Täna on rahvusvaheline naistepäev, mida tähistatakse alates 1909. aastast ja mille eesmärk on naiste õiguste eest seismine ja naistega seotud teemadele tähelepanu pööramine. Kui tänapäeval on naistepäeva tähendus ambivalente, tähendades vastavalt huvidele kas tarbimispüha või feministliku aktivismi tähtpäeva, siis Nõukogude perioodil oli naistepäev defineeritud riikliku pühana, millel kindel ja ühene poliitiline raamistik. Eesti kunstimuuseumi graafilise… Loe edasi

Dénes Farkas on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari päritolu postkontseptualistlik fotokunstnik. Farkas on tuntud oma lakoonilises laadis teostatud fotode poolest, kus kujutatud interjöörid ja objektid moodustavad nähtut detailselt kirjeldava pildiallkirjaga ühtse kontseptuaalse terviku. 2013. aastal esindas Farkas Veneetsia biennaalil Eestit Adam Budaki kureeritud projektiga „Evident in Advance“, mis tegeles sarnase ülimalt lakoonilise kunstikeele abil tõlkimise,… Loe edasi

Malle Leis on tuntud eelkõige oma lilli, taimi ja aedvilju kujutavate tööde poolest, mille hulka kuulub ka 1973. aastal valminud akvarell „Meelespead”. Kunstniku sõnul on enamik töid valminud konkreetsete taimede põhjal. Tiiu Talvistule antud intervjuus kirjeldab ta seda, kuidas lilled ta kunsti jõudsid järgnevalt: “Taimede maailm on jällegi mind väiksest peale võlunud, mul olid alati… Loe edasi

Natalie Mei töötas peamiselt teatrikunstniku ja illustraatorina, kuid tegeles selle kõrvalt ka vabaloominguga. „Õhtu” (1921) on kunstniku irooniline kommentaar stereotüüpsete soorollide teemal. Tušši ja akvarelli kombineeriv teos parodeerib tollal levinud seisukohta, mille järgi mees seostub intelligentsusega, naine aga kehalisusega. Mei kujutab erudeeritud olekuga dändilikku tüüpi, kes loeb naisele midagi raamatust. Naine justkui kuulaks teda, kuid… Loe edasi