Lk1

Keskendudes kindla paiga iseloomule ja valides enda jaoks õige kadreeringu, toob kunstnik nähtavale foto või videona talletatud ruumide meeleolu ja iseloomu. Krista Möldri loomingut iseloomustab tuginemine intuitsioonile ja oma nägemismeele usaldamine – peene psühholoogi kombel käib ta ruumiga ümber, otsides selle tugevusi ja nõrkusi ning jäädvustades seda minimalistile omase klaari käekirjaga. Kuigi fotodel pole näha Loe edasi

Enne Esimest maailmasõda oli Jaan Koort üks pikemalt Prantsusmaal õppinud ja töötanud Eesti kunstnikke. Nagu mitmed teisedki Peterburis õppinud Eesti kunstnikud, lahkus Koort sealsest kunstikoolist 1905. aastal, kuid ei peatunud pikemalt Soomes. Koorti peamine loomeala oli skulptuur, kuid Pariisi aastatel huvitas teda samavõrra maalikunst ning ta katsetas ka kirjanduse ja muusikaga. Suhteliselt kiiresti suutis ta Loe edasi

Eve Kiiler tegeleb sotsiaalse kunsti teemadega, äratades 2000. aastatel tähelepanu oma meedia- ja reklaamikriitiliste fotosarjadega. „Fantastiline realism“ (2004) dokumenteerib üht õllereklaamikampaaniat, mis toimus Tallinna Kunstihoones, kus samal ajal eksponeeriti Eve Kiileri kureeritud Eesti-Soome-Inglise fotonäitust „Fantastiline realism“. Kampaania toimumisest ei hoiatatud ette ei kuraatorit, kunstnikke ega näitusekülastajaid ning Kunstihoone muutus hämmastunud kuraatori silme ees jalgpallistaadioniks. Kiiler Loe edasi

Pärast eepose „Kalevipoeg” 1935. aasta väljaande illustratsioone, mis äratasid suurt vastukaja, võeti näitustele meelsasti Kristjan Raua seni eksponeerimata varasemaid töid, mille seas oli ka joonistus „Kahekesi” (1903-1913). Teost on dateeritud tema Tartu-perioodiga, ent võimalik, et selle loomisele andis tõuke Noor-Eesti rühmituse juhtiva kirjaniku Friedebert Tuglase 1908. aastal ilmunud novellikogu „Kahekesi”, mida läbis armastuse teema. Armastust, Loe edasi