Eriolukorra tõttu suletud muuseumis on vaikselt üles pandud ühe-ruumi-näitus „Kehaline ja metafüüsiline“. Senisest Kumu IV korruse projektiruumist on nüüd saanud ühenduslüli nõukogude aja püsiekspositsiooni „Konfliktid ja kohandumised“ (kuraator Anu Allas) ning selle aasta alguses avatud uue püsinäituse „Tulevik on tunni aja pärast. 1990. aastate kunst“ (kuraator Eha Komissarov) vahel. Seda, milliseks see ruum kujunes ja kes väljapanekusse pääsesid, avab tänases Kumu blogis kuraator Anu Allas.
Kumu IV korruse püsiekspositsioon „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst“ avati 2016. aastal ning see on mõeldud olema küll pikaajalisem kui tavapärased näitused, kuid siiski vaid üks vaade selle perioodi kunstile, mida võib ja tulebki nii osade kaupa kui ka mõne aja pärast tervikuna ümber teha. Eesti Kunstimuuseumi kogudes on tuhandeid nõukogude ajast pärit teoseid, mis moodustavad kogudest protsentuaalselt ühe suurema osa, muuhulgas tänu tollastele massiivsetele riiklikele ostudele, aga ka hilisematele täiendustele sedalaadi kunsti osas, mis omal ajal ühel või teisel põhjusel varju jäi, aga on seda suurema tähenduse omandanud hiljem.
Senises projektiruumis avanev püsinäituse uus osa moodustab paindliku laienduse eelmises saalis olevale 1980. aastate ekspositsioonile, mille lõpp on nüüd ka mõnevõrra muudetud. 1980. aastate saal koosnes seni peamiselt suuremõõtmelistest jõulistest maalidest, olgu siis abstraktsetest (Jüri Kask), uusromantilistest (Epp-Maria Kokamägi, Jaak Arro), neoekspressionistlikest (Jaan Toomik) või muudest, ning Raul Rajangu hiiglaslikest assamblaažidest. See saal võtab kokku kümnendi tormi ja tungi kogu selle mitmekesisuses, alates 1980. aastate alguses seisakust ja oma mahlas küpsemisest tulenenud mütoloogilistest visioonidest kuni laulva revolutsiooni aegse rahvusromantilise laineni. Sellesse kooslusse on nüüd lisatud Peeter Pere nn bad painting’u laadis maalid, mis mõnevõrra nihestavad üldist ülevat ja dramaatilist meeleolu, ning Tamara Ditmani postmodernistlik, peaaegu gootilik skulptuur „Reisijad“ (1985), mis viitab tagasi III korruse ekspositsioonis olevale Eduard Ole samanimelisele maalile (1929). Samalaadse ajasilla loob 1980. aastate saalis ka Tiit Pääsukese ja Elmar Kitse viiuldajate paarik (vastavalt 1980 ja 1956).
Samas oli 1980. aastate kunstis ka selliseid teoseid, suundi või nähtusi, mis nõuavad oma sisu ja/või meediumi tõttu teistlaadset ja tundlikumat ruumilist esitust, et mitte nende võimsate maalikunstis avaldunud žestide varju jääda. Neile ongi mõeldud projektiruumi ekspositsioon mõttelise pealkirjaga „Kehaline ja metafüüsiline“, mille keskse paariku moodustavad Anu Põdra skulptuurid ja Mari Kurismaa maal „Geomeetriline maastik“ (1988). Anu Põder on üks neist kunstnikest, kes oli küll oluline ja märgatud 1980. aastate ja eriti 1990. aastate kunstis, kuid kelle varasemate tööde tähendus on ajas ja kaasaegse kunsti kontekstis järjest kasvanud, sealhulgas seoses Rebeka Põldsami kureeritud näitusega „Anu Põder. Haprus on vaprus“ Kumus 2017. aastal. Kaasaegse kunsti väli on andnud tema habraste, aistinguliste, igapäevastest materjalidest tehtud objektide kirjeldamiseks märksa parema sõnavara kui seda suutis 1980. aastate hilisnõukogude kunstikirjutus. Mari Kurismaa metafüüsilised maalid jälle olid oma aja üldiselt väga ekspressiivses pildimaailmas sedavõrd erandlikud, et need on alati mõnevõrra tagaplaanile jäänud, aga mõistetavad kaasaegse kontseptuaalse maali võtmes.
Lisaks on selles ruumis Eve Kase ja Urmas Viigi mütoloogilisi olendeid kujutav värviline graafika, mis omas ajas mõtestas ümber peenekoelise Eesti graafika traditsiooni, ning foto ja videodokumentatsioonid Siim-Tanel Annuse, Raoul Kurvitza ning Jaan Toomiku ja Vano Allsalu performance’itest. Toomiku ja Allsalu absurdimaiguline aktsioon Praha Karli sillal 1989. aastal loob mõttelise silla IV korruse B-tiiva 1990. aastate Eesti kunsti ekspositsiooniga „Tulevik on tunni aja pärast“.
Kuni Kumu avanemiseni saab püsiekspositsiooni „Konfliktid ja kohandumised“ ja selle uue laiendusega tutvuda Anu Allase juhitud videotuuri vahendusel kas Facebookis või Youtube’is.
Kumu blogi 