• NÄDALA TEOS: Nicola De Maria. Lillede kuningriigi õnnelik linn

    NÄDALA TEOS: Nicola De Maria. Lillede kuningriigi õnnelik linn

    Nicola De Maria sündis 1954. aastal Benevento lähedal Foglianises. Ta kolis noore mehena Torinosse, kus elab siiani. Esialgu õppis ta arstiteaduskonnas neuroloogia erialal, kuid ei ole seda ametit kunagi praktiseerinud, sest tema tõeline kirg oli kunst. Pärast lühiajalist tegutsemist fotograafina alustas ta 1975. aastal viljakat teekonda märkmikujoonistustega, kasutades esmalt pliiatsit ning seejärel pastelle, õlivärve ja Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Maija Tabaka. Džungel (Lääne-Berliini tsükkel I)

    NÄDALA TEOS: Maija Tabaka. Džungel (Lääne-Berliini tsükkel I)

    1973. aastal kohtus Maija Tabaka Lääne-Berliinis elava läti kunstniku Valdis Āboliņšiga (1939–1984), kes oli tulnud tutvuma Nõukogude Läti kunstieluga ning korraldas samal aastal Düsseldorfis näituse „20 realisti Nõukogude Lätist“. Āboliņš oli aktiivne tollase Lääne-Saksamaa vasakpoolsetes avangardkunsti ringkondades ning töötas alates 1975. aastast Lääne-Berliini mõjukas kunstiühingus Neue Gesellschaft für Bildende Kunst. Tema toel sai Tabaka 1977. Loe edasi

  • Tagasivaade: Kumu aastal 2023

    Tagasivaade: Kumu aastal 2023

    Aasta 2023 tõi Kumule suuri näituseprojekte, ohtralt üritusi, rahvusvahelisi algatusi ja arvuka külastajaskonna. Sündis ka uus publikurekord: suure saali näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“ tõi Kumusse üle 90 000 inimese (seni oli kõige suurema külastajatearvuga näitus muuseumi ajaloos „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“, mida käis 2018. aastal vaatamas u 65 000 kunstisõpra). Ent publikumagnetist „teamLabi“ kõrval Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Eduard Wiiralt. Kabaree

    NÄDALA TEOS: Eduard Wiiralt. Kabaree

    Eduard Wiiralt sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Robidetsi mõisa toatüdruku Sophie-Elisabeth Asuri ja mõisateenistuja Anton Wiralti pojana. 1919. aasta sügisel astus Wiiralt äsja avatud Pallase kunstikooli Tartus, kust suundus 1922. aasta kevadel Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemiasse stažeerima. 1923. aasta sügisel naasis kunstnik kodumaale ning lõpetas järgneva aasta kevadel Pallase. Sügisel asus Wiiralt tööle Pallase graafikaateljee Loe edasi

  • Pühitsedes keha. Intervjuu melanie bonajoga 

    Pühitsedes keha. Intervjuu melanie bonajoga 

    Novembris avati Kumu viiendal korrusel näitus „Kui keha ütleb Jah+“. Tegemist on Hollandi kunstniku melanie bonajo isikunäitusega. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas meie aina kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilisemaks muutuvas maailmas on veel kohta intiimsusele. Näituse keskne teema on puudutus, seda nii otseses kui ka metafoorses mõttes – puudutus kui meie suhe üksteisesse ja meid ümbritsevasse maailma. Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Anna von Wahl. Lapsed lumememmega

    NÄDALA TEOS: Anna von Wahl. Lapsed lumememmega

    Anna von Wahl oli baltisaksa päritolu maalikunstnik, joonistaja ja illustraator. Von Wahl sündis 1861. aastal Peterburis, elas hiljem Berliinis ning töötas ajutiselt ka Tartus. Ta oli Tartust pärit eraarsti ja kirurgi Eduard Georg von Wahli tütar, pärinedes ulatuslikust baltisaksa aadliperekonnast, kust kasvas välja maaomanikke, teadlasi, ohvitsere, aga ka arvukalt kunstnikke. Aastatel 1878–1880 õppis Anna von Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Ööhelbed II

    NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Ööhelbed II

    Graafiku ja graafilise kujundajana hästi tuntud Tõnis Vint (1945–2019) andis nõukogude ja taasiseseisvunud Eesti kunsti suure panuse ka kunstipedagoogi, -uurija ja -teoreetikuna. Tema pärand seostub paljuski reflekteerimisega kunsti ja laiemalt visuaalkultuuri üle, sünteesides eri ajastute kunstitraditsioone ja visuaalseid märgisüsteeme. Nõnda näeme Vindi teoses „Ööhelbed II“ (1978) dialoogi Euroopa 19. sajandi sümbolistliku maali unenäolise-mütoloogilise maailmaga, aga Loe edasi

  • Eesti Kunstimuuseumi teoseid saab näha näitusel Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis

    Eesti Kunstimuuseumi teoseid saab näha näitusel Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis

    Novembri lõpus avati Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis (IMMA) tervet muuseumi hõlmav näitus „Self-Determination: A Global Perspective“ („Enesemääramine. Ülemaailmne vaade“), mis on üks suurimaid muuseumi ajaloos. Näitus võtab kokku kolm aastat kestnud uurimisprojekti ja keskendub pärast Esimest maailmasõda loodud rahvusriikidele, võttes vaatluse alla kunsti ja kunstnike rolli rahvusidentiteedi väljendamisel ning uue riigi ülesehitamisel. Väljapanekul on esindatud Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Francesco Clemente. Taeva värav

    NÄDALA TEOS: Francesco Clemente. Taeva värav

    Francesco Clemente sündis 1952. aastal Napolis ja õppis arhitektuuri Rooma ülikoolis. Peagi mõistis ta, et tema tõeline kutsumus on kunst. Ta jättis ülikooli pooleli ning asus eneseotsingu teekonnale, mis viis teda maailma eri nurkadesse ja mõjutas sügavalt tema kunstitunnetust. Clemente lemmikteema on autoportree, kus ta kujutab sageli tervet keha. Keha on tema töödes välimaailma imav Loe edasi