Lk1

Tamara Ditman (1945–2003) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1971. aastal skulptorina. Ditmani loomingu kõrgaeg langes 1980. aastatesse, mil valmis rida hüperrealismi algupärale viitavaid kompositsioone, mis koheselt jõudsid muuseumi kogudesse. Kuigi kõnealusel perioodil töötas skulptorite enamik hüperrealismist saadud mõjutustega, viisid Ditmani tööd ellu hüperrealismi nõuet, muidugi sel määral, nagu tollal oli võimalik – kunstnik pidi leidma motiivi Loe edasi

Sürrealism kunstivooluna tekkis 1920. aastatel. Nõukogude Eesti sügavtrükigraafika puhul saame sürrealistlikust mõtteviisist ja lähenemisest rääkida aga umbes pool sajandit hiljem. Concordia Klari graafikalooming seostub just sellise sürrealismisuunaga eesti sõjajärgses kunstis. Kunstniku lemmikmotiivid korduvad mitmesugustes fantastilistes kooslustes: need võivad olla muusikariistad, nõtke naisekuju, eesti rahvakunsti ornamendid, keskaegne arhitektuur, kadakad. Klar suutis üksikelemente julgelt põimida, hoolimata nende Loe edasi

Ott Kangilaski graafikaõpingud Pallases kippusid venima teda elu lõpuni kimbutanud kopsuhaiguse tõttu. Ent 1930. aastate lõpus tegi ta suuri edusamme puugravüüri alal, mille Pallases olid kõrgele tasemele tõstnud Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. Loomulikult olid eeskujuks ka Eduard Wiiralti 1930. aastate peenekoelised gravüürid. Seda edenemist täheldas ka Heiti Talvik, Kangilaski tuttav luuletajate sõpruskonnast Arbujad, kelle Loe edasi

Tartu kunstnik Inge Kudisiim on alates 1970. aastatest käinud kindlalt oma rada. Joonistus „Lumemaastik“ on üks tema varaseid teoseid. Pildil on kujutatud kaht last ja nende poole kummarduvat naist lumesajus. Lihtsa motiivi vahendusel ei kirjelda autor mitte sündmust, vaid talvist meeleolu. See võib olla nii tüdrukute rõõm kui ka imestus ootamatu olukorra üle. Kudisiimu enamasti Loe edasi