
9. aprillil avati Pariisis Orsay muuseumis näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ (Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes). Sellest kolme Balti riigi ühisest suurprojektist, mis viis Eesti, Läti ja Leedu 20. sajandi alguse kunsti kullafondi Pariisi näitustemelu südamesse, räägib Kumu blogi juba paari nädala pärast. Ühtaegu loodame siis kajastada ka näitusega Orsay’s kaasnevat… Loe edasi

Selle nädala teos on Kristina Normani (1979) „Kogukond” (2008), mis tegeleb sarnaselt kunstniku 2009. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud projektiga „After-War” nn pronkssõduri temaatikaga. Pronkssõduri teisaldamisplaanidega kaasnenud propagandasõjas omistati sellele Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgile vene rahvuse etnilise sümboli väärtus. 2007. aastal teisaldatud pronkssõdurist inspiratsiooni saanud Normani esimene ja kõige tuntum teos oli õõnes kuldsõdur, mis… Loe edasi

15. märtsil võis Eesti Televisiooni saatesarjas „Ehitades Eestit“ näha lisaks Konrad Mäe teostele ka Eesti Kunstimuuseumi graafika abikogus olevaid eestiaegseid mängukaarte. Saate üheteistkümnes osa „Klounid ja faunid“ tegeles iseseisvunud Eesti ülesandega sõnastada oma riigi kultuuri koht ja roll. Eesti oma nägu aitasid kujundada ka Eesti mängukaardid, millel ruutud, ristid, (h)ärtud ja potid (pajad) pidid kujutama… Loe edasi

Laura Pählapuu (1984) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia bakalaureuse- ja joonistamise magistriõppe ning töötab peamiselt teatri- ja filmikunstnikuna. Oma kunstnikutegevuses on Pählapuu keskendunud korra ja kaose suhetele ning inimeste argirutiini jälgimisele ja kaardistamisele. „243 tõetruudes toonides postkaarti“ põhineb Pählapuu tehtud videosalvestustel oma kunagise Pariisi elukoha vastasmajast. Jäädvustades läbi akna kaameraga toimuvat, lõi Pählapuu rea vuajeristlkke… Loe edasi

Täna avaneb Kumu neljandal korrusel Kumu kuraatori Eha Komissarovi ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Elnara Taidre kureeritud näitus „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali“. Näitus annab hea ülevaate Tallinna Graafikatriennaali 50 aastase ajaloo vältel välja kuulutatud võidutöödest, asetades pärjatud laureaadid dialoogi alternatiivsete klassikute ning auhindamistel tähelepanuta jäänud tehniliste uuendustega. Mis on Tallinna Graafikatriennaali (TGT) fenomen… Loe edasi

Gori, kodanikunimega Vello Agori (1894–1944) on üks tuntuimaid karikaturiste Eesti kunstis ning poolnaljatades on teda nimetatud isegi vabariigi 1930. aastate kõige tuntumaks inimeseks. Gori tegi kaastööd erinevatele ajalehtedele, luues üle 30 aastase karjääri jooksul kokku umbes 40 000 joonistust. Talle iseloomulik piltsatiir kujunes välja I maailmasõja ajal.Gori pilapildid olid suunatud nii harimatute ja ahnete uusrikaste… Loe edasi