Lehekülg 2

  • Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

    Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

    22. maist on Kumu suures saalis avatud retrospektiivnäitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus“. Oleme juba varasemalt tutvustanud Keskküla loomingu märgilisi teoseid, avaldame nüüd soojendusena lõigu Anders Härmi kuraatoritekstist, mis on täispikkuses loetav näitusega kaasnevast kataloogist. 24. märtsil 1950 Saaremaal Pöides sündinud Ando Keskküla on eesti kunstis kahtlemata fenomen. Sisenedes kunstiväljale juba üliõpilasena 1960. aastate lõpus… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Klara Zeidler. Interjöör

    NÄDALA TEOS: Klara Zeidler. Interjöör

    Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta… Loe edasi

  • Uus trükis: Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei

    Uus trükis: Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei

    Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt on ilmunud Kai Stahli koostatud arhiivitrükis “Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei”, mis on viimane lisandus Kumu eelmisel aastal alguse saanud naiskunstnikke esile tõstvale näituste, trükiste ja ürituste sarjale. Põneva elukäigu ja loominguga õdesid tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogus säilitatakse kunstnike, kunstiajaloolaste ja kunstiorganisatsioonide arhiive.… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Nikolai Kormašov. Söömaaeg

    NÄDALA TEOS: Nikolai Kormašov. Söömaaeg

    Nikolai Kormašov oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. Tema 1960. aastate loomingus toimib küllaltki konkreetse piiritähisena maal „Söömaaeg” (1968), markeerides karmi stiili lõppu kunstniku loomingus ja pöördumist nn igaveste teemade sümbolistlike lahenduste poole. Omal kombel on see pilt ka hüvastijätt linnaga, Kormašovi 1960. aastate maalide lemmikmotiiviga. Nõukogulikke väärtusi propageeriv progressiideoloogia, mille mõjualasse võiks… Loe edasi

  • Publiku kaasamine suletud muuseumis ehk kiirelt kohanev muuseumiharidus

    Publiku kaasamine suletud muuseumis ehk kiirelt kohanev muuseumiharidus

    Oleme eriolukorra ajal lugejateni toonud kõik hetkel suletud näitused. Mis toimub aga Kumu hariduskeskuses, mille peamine fookus on just Kumu külastavatel inimestel ja vahetul kontaktil? Toimunust ja toimuvast annab ülevaate Kumu hariduskeskuse juhataja Sandra Lääne-Velt. Kumu kui kaasaegse ja kaasava muuseumi üheks olulisemaks ülesandeks on kunsti vahendamine nii suurtele kui ka väikestele ja publiku pidev… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Silvia Jõgever. Jalad II

    NÄDALA TEOS: Silvia Jõgever. Jalad II

    Vägivaldselt tükeldatud ja samas erootiline naise keha on üks moodsa kunsti keskseid motiive. Seda armastas ka Tartu sõpruskonnana tuntuks saanud kunstnike seltskond, kuhu Silvia Jõgeveri kõrval kuulusid veel Valve Janov, Kaja Kärner, Lembirt Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Lisaks sarnastele motiividele ühendas sõpruskonda ka kiindumus kollaaži ja assamblaaži tehnikate vastu, mille valmistamiseks… Loe edasi