
Oktoobris Kumu kunstimuuseumis avatud esimene näitus lastele „Tu ja Minakaru“ on osa Eesti vanema kunsti püsinäitusest „Identiteedimaastikud“ ning räägib lastega sellega haakuvatel teemadel. Mänguline väljapanek aitab ennast ja teisi paremini mõista ning avastada, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme. Näitus on üles ehitatud lapse silmade kõrgusele: vaatamiseks, kuulamiseks ja avastamiseks. Mitmetasandiline ruum pakub võimalusi… Loe edasi

Mihkel Maripuu. Exobiota. 2025. Õli, akrüül, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Teos, mis ühendab digitehnoloogiad klassikalise maalikunstiga, toob virtuaalse internetijärgse kunsti tagasi kehalisse, kombatavasse füüsilisse ruumi. Pealkiri tuleneb ladinakeelsetest terminitest exo („väljaspool“) ja biota („eluvorm“), viidates veel hiljuti futuristlikuna mõjunud ideele kehast, mis väljub traditsioonilistest bioloogilistest piiridest ning kus programmeerimiskood ja digitaalsed andmed on sümbioosis rakkude ja… Loe edasi

Sigrid Viir (1979, Eesti) on foto- ja installatsioonikunstnik, kelle looming käsitleb sageli sotsiaalseid kokkuleppeid ning ühiskonda raamivaid moraalinorme ja -reegleid, uurides samal ajal foto kui meediumi olemust ning selle piiride küsitavust. Viir on oma loomingus muuhulgas käsitlenud tänapäeval hägustunud töö ja puhkuse piire, ning hoiakuid ja harjumusi töö- ja puhkusekultuuris (nt isikunäitusel „Võltspuhkaja“ Eesti Kaasaegse… Loe edasi

Septembri algusest on Kumu 5. korrusel avatud feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi loomingu näitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Treumundi kunstiprojektid olid Eesti 2000. ja 2010. aastate kunstiväljal ja feministlikus liikumises märgilise tähtsusega sündmused, mis pole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi laiemat tunnustust kunstnik oma eluajal ei pälvinud. Treumundit mõjutanud kunstnike, nagu Marju Mutsu ja Kai Kaljo… Loe edasi

Friedrich Ludwig von Maydell on baltisaksa ajaloopildi rajaja. Tema pärandi kõige tuntum ajaloopiltide sari oli plaanitud viieosalise koguteosena, aga varase surma tõttu jõudis kunstnik välja anda ainult kaks ofortide albumit. Sari peegeldab ajaloo tähtsust baltisaksa identiteediloomes ning kogukonna jaoks olulisi teemasid ja kangelasi: preestreid, ristirüütleid ja kaupmehi, Saksa ordut ja Hansa Liitu, võitlusi kohalike paganate,… Loe edasi

Villu Järmut, Jaan Ollik. Teepakk. 1974. Graafiline objekt, serigraafia, siidipaber, taimset päritolu täitematerjal. Eesti Kunstimuuseum Disainer Villu Järmut ja arhitekt Jaan Ollik olid 1970. aastate teises pooles mõjutatud Leonhard Lapini sovetpopi ideedest, mille kohaselt Nõukogude Liidus töötavad popkunstnikud pidid ammutama ainest neid ümbritsevast keskkonnast. Võttes aluseks toona poodides müüdava Gruusia teepaki kujunduse, lõid kunstnikud ligi… Loe edasi