Sürrealismil oli nõukogude aja Eesti kunstis mitmel viisil oluline roll. Ülo Sooster, üks järjekindlamaid ajaloolist sürrealismi läbi töötanud ja edasi arendanud kunstnikke, oli võtmefiguur nii 1950.–1960. aastate Eesti kui ka Moskva põrandaaluses kunstis ning andis sürrealismile nõukogude keskkonnas erilise tähenduse ja jõu. Samas muutus sürrealistliku pildikeele kasutamine 1960. aastate noorema põlvkonna kunstnike hulgas laialt levinud Loe edasi

Rahvusromantism väärtustas eri kunstiliikide sünteesi. Eestis oli selle parim näide Karl Burmani 1912. aastal projekteeritud Kalevi spordiseltsi maja, kus kogunesid ka eesti haritlased ja poliitikud. Rahvusliku stiili otsingud väljendusid siin nii arhitektuuris kui ka sisekujunduses. Seltsimajja telliti viis seinamaali, sealhulgas ka Aleksander Uuritsa „Jahilt tulek“ ja „Kandle helidel“. Hoone hävis Teises maailmasõjas koos pannoodega, millest Loe edasi

Mis tähendus on kehal teaduses? Kuidas mõelda surnud inimese kehast teisiti kui objektist ja materjalist? Kunstnik Kristina Normani ja koreograaf Joanna Kalmu teose lähtepunktiks on legend teenija Tiiust, kes müüs sajandi eest oma keha ülikoolile ja kelle skelett arvatakse praegugi asuvat Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi anatoomiakogus. Kuidas anda sellistele objektistatud kehadele tagasi elusus ja inimlikkus? „Võrdlev Loe edasi

„Kahe maailma vahel“ on loominguline projekt, mis jäädvustab Rumeenia kommunistliku režiimi aegseid muuseume, teaduslaboreid, avalikke ruume ja tööstushooneid, mis toona täitsid ratsionaalsete teadmiste kujundamise rolli, kuid mis uues ühiskonnas ei oma enam kohta ega väljundit. Fotodel on kujutatud kahest mäluasutusest alles jäänud esemed, mille kaudu on vahendatud ajalooline mälu. Kunstniku jaoks peegeldub neis kujutistes pärast Loe edasi