Jüri Palmi looming esindab 1960.–1970. aastate vahetusel Eesti kunstis toimunud põlvkonnavahetust. Kui 1950.–1960. aastatel taotles Eesti kunstiuuendus nn karmi stiiliga küll kaasaegsemat esitusviisi, kuid püsis jätkuvalt kohustuslike nõukogulike teemade juures, siis järgmine põlvkond, mida esindas ka Palm, pöördus uue ainestiku otsingutele. Paljud kunstnikud valisid sürrealismi, mis suunas neid elu sisemiste, varjatumate ja sümboolselt tähenduslikumate külgede… Loe edasi

Eesti metsamaali juured peituvad vene ja (balti)saksa traditsioonis. 19. sajandi Eesti kunstis ühed silmapaistvamad metsamaastikud on loonud Julie Hagen-Schwarz, siinmail esimene professionaalne naiskunstnik. Tartu ülikooli joonistusõpetaja tütrena sai ta kunstihariduse juba kodunt ning täiendas end Saksamaal ja Itaalias. Aktiivsele kunstnikukarjäärile tegi lõpu abiellumine oma õe lese Ludwig Schwarziga, kes oli Tartu ülikooli teadlane ja hiljem… Loe edasi

Eesti folklooris seonduvad sood rikkaliku pärimusega. Concordia Klari litograafia valmis ajal, mil soode kuivendamisest oli tehtud poliitiline küsimus. Selles nähti võimalust suurendada riikliku viljakandva maa ulatust. Heldelt toetati ka metsade kraavitamist. Samal ajal kasvas vastuseis soode kuivendamisele ja kraavitamisele teadlaste ja looduskaitsjate hulgas, kes rõhutasid soode tähtsust ökosüsteemi tasakaalu hoidmisel. Hiljem on 1970. aastatel ajakirjas… Loe edasi

Olga Terri kujunemisaeg jäi Teise maailmasõja ja sõjajärgsetesse aastatesse. Ta arendas välja jõulistele ja samas lihtsatele sümbolitele tugineva kunstikeele, mis võimaldas kajastada sõja ja stalinistliku terrori ajastu hirme ja õudusi. Samal ajal heideti Terri välja kunstnike liidust ja avalikult sai ta oma sõjajärgseid töid eksponeerida alles 1960. aastatel. 1980. aasta kevadnäitusel Tallinna Kunstihoones üllatas Terri… Loe edasi