
Elisàr von Kupfferi ja tema partneri Eduard von Mayeri loodud uususundi – klarismi – idee põimis kristluse, (antiik)filosoofia, idausundite ja kaasaegse teadusmõtte elemente. Püüti hõlmata ühiskonna valupunkte – nii riigiuuenduse, seksuaalreformi kui ka erinevate emantsipatsiooniliikumiste teemasid. Erilise vaimse arengu eesmärgina nähti soolisuse ületamist: klarism käsitles sugude binaarset eristust ühelt poolt maise ilma probleemide põhjusena, teisalt Loe edasi

Aprillikuus avati Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“, kus kahe maailmasõja vahelisel perioodil loodud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd ja mil viisil kajastusid nende loomingus tolleaegses ühiskonnas levinud arusaamad. Näitusel on väljas rohkem kui 20 kunstniku teosed, mis peegeldavad tollase ühiskonna suhtumist Loe edasi

Anna-Stina Treumund esindas eesti kunstis peaaegu ainuisikuliselt nn lesbikunsti diskursust, mille esimeste näidetena omandas Eesti Kunstimuuseum 2010. aastal autorilt seitse fotot aastatest 2005–2010. Naiskunstnikud ja kehaga seotud teemad on Eesti Kunstimuuseumi viimaste aastate näituseprogrammis ning kogumispõhimõtetes olnud olulisel kohal, mistõttu on fookusse tõusnud ka Treumundi looming. 2025. aasta sügiseks on Kumus kavandatud Treumundi suurem isikunäitus.Installatsioon Loe edasi

Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus.Zolotko installatsioon „Armastus“ koosneb kaheksast kipsist skulpturaalsest vormist (hermist), neid ümbritsevatest fotodest, ajalehe suurendusest ja ajalehekuulutuste tekstidele loodud heliteosest Loe edasi

Ligipääsetavus on kujunenud muuseumimaastikul tänapäeval oluliseks ja pidevas muutuses olevaks teemaks. Viimaste aastate jooksul on selle mõiste tähendust oluliselt laiendatud ja täiendatud, muuseumid on mõtestanud enda võimalusi ja rolli kultuuri ligipääsetavaks muutmisel. 13. mail toimus Niguliste muuseumis Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM Eesti Rahvuskomitee muuseumipäeva puhul korraldatud seminar: „Arusaadav, kättesaadav, ligipääsetav muuseum – täna või alles Loe edasi

Eha Komissarov on leidnud, et teoses „Musta ruudu hajumine“ dekonstrueerib Kiwa Kazimir Malevitši „Musta ruudu“ sümboolset koodi. Käsitledes salapärast „Musta ruutu“ tekstina, töötleb ta teosega seotud infot ümber, tõlgendab seda oma semiootilise retoorika abil ning muudab kuulsa kujundi nähtamatuks. Ta valmistab paljundusmasina abil kujutisest täpselt nii palju koopiaid, kui printeris jagub musta trükivärvi. Viimastel koopiatel Loe edasi