Hilda Kamdron (1900‒1972) on kunstnik, kes oli pikalt ja teenimatult unustusehõlma vajunud, kuid on viimasel ajal hakanud näitustel taas enam tähelepanu saama. Kamdroni elusaatus oli keeruline. Aastatel 1922–1946 vaheaegadega Pallase kunstikoolis õppinud kunstnikku mõjutas kahtlemata rängalt Teine maailmasõda. Tema kunstnikusaatuse otsustas väljaheitmine Kunstnike Liidust. Pärast seda ei osalenud ta enam professionaalsetel kunstinäitustel, kuid ei loobunud ometi loomisest.
Tähtsa peatüki tema loomingus moodustavad joonistused ja akvarellid sõjaaegsest Tartust. Tema Tartu purustuste seerias on mitu motiivi ja paika, mille juurde ta aina tagasi tuleb. Üheks selliseks oli Kivisild. Teine Tartu sümbol, mida Kamdron korduvalt kujutab, on Maarja kirik, mis sai 1941. aastal pommitamise käigus tugevalt kannatada. Sellel akvarellil on taamal näha Maarja kiriku torn. Lisaks varemetele tekitavad pildil kõledust raagus puu ning minimalistliku joonega maalitud linnud. Üldiselt on just linnud ainsad elusolendid, keda kunstnik on Tartu (purustuste)seerias kujutanud. Varemed, tühjad tänavad, purustuste jäljed: kogu seda maailma kujutab Kamdron ilma inimesteta. Hävingu tõttu kannatavaid inimesi vaatajale ei näidata. Ja ometi saavad kõik Kamdroni purustustepilte vaadates empaatiliselt aru, et inimesed, kes toona nende varemete keskel ellu jäid, said samuti kannatada. Tänagi, kui sõjad meie ümber linnu purustavad, ei pea kellelegi ütlema, et nende varemete keskel kannatavad ka inimesed. Tõepoolest, olgu neetud sõjad, mis hävitavad inimesi ja elukeskkonda nende ümber.
Kumu blogi 