
Kumu kunstimuuseumi 3. korrusel on veel kuni 22. veebruarini avatud Mari Kurismaa esimene suur retrospektiivnäitus „Videviku geomeetria“ (kuraator Mari Laanemets), mis koondab tema loomingu keskseid töödegruppe, andes ülevaate kunstniku laiahaardelisest tegevusväljast, mis ulatub maalikunstist ja sisearhitektuurist graafika, aktsioonide, kunstnikuraamatute ja slaidiprogrammideni. Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula vestles kunstnikuga tema Tallinna kodus ja ateljees lähemalt… Loe edasi

Kunstnik Jaanus Samma on tegelenud oma loomingus Eesti kväärajalooga ning muu hulgas talupoegade seksuaalsuse uurimisega. Samma on talupoegade enda häält ja esteetikat otsinud arhiivides säilitatavast folkloorist ja rahvakunstist, aga ka suulisest pärimusest. Loe edasi

Kumu tähistab veebruarikuus 20. sünnipäeva. Kahekümne aastaga on Kumust kujunenud inimeste ja kunsti kohtumispaik. Sünnipäeva-aasta ühendab kunstiajalugu, tänaseid loojaid ja publikut, eri põlvkondi ja vaatenurki, pakkudes võimalust koos avastada, meenutada ja kujutada ette tuleviku Kumu. Sünnipäeva programmist leiab nii ekskursioone, vestlusringe, töötubasid kui ka performance’id. Pidustused algavad kaasaegse kunsti näituse „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“… Loe edasi

Prantsuse raamatuillustraatori Bernard Picarti graafiline leht „Galateia triumf“ ei kujuta tegelikult tuntud müüti Pygmalionist ja Galate(i)ast, vaid hoopis lugu neriid Galateiast, kelle armsama tapab armukade kükloop ja kes seejärel muudab oma armastatu surnukeha ojaks. Ometi ei ole ilmselt juhus, et Pygmalioni skulptuur kannab sama nime, sest mõlema loo keskmes on transformatsiooni motiiv. Loe edasi

Alates homsest, 7. veebruarist on Zürichi Kunsthalles avatud Kaarel Kurismaa näitus „Intermezzo“, mis kestab kuni 25. maini 2026. „Intermezzo“ on Tallinnas resideeruva kunstniku Kaarel Kurismaa (snd 1939) esimene institutsionaalne isikunäitus väljaspool kodumaad. Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Ta on hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. 2018. aastal toimus Kumu kunstimuuseumis ka suur Kurismaa isikunäitus, mille kuraatorid Ragne Soosalu ja… Loe edasi

Eesti kunsti jõudsid hüperrealismi ilmingud 1970. aastate maali kaudu. Muu hulgas USA fotorealismi ja Hispaania uue realismi mõjutuste sünteesi abil arendati neid nõukogude sotsiaal-kultuurilises kontekstis edasi. Pääsedes väliste tunnuste järgi ilmselgest konfliktist realistliku kaanoniga, oli hüperrealistlik lähenemine indulgentsiks isikupärastele vormi- ja teemaotsingutele: popkultuuri rollide läbimängimisest kaasaegse ühiskonna võõrandumise kriitikani, argielu metafüüsika avamisest eksistentsiaalsete pingete lahkamiseni. Loe edasi