• Kumus saab põhjaliku ülevaate Anna-Stina Treumundi loomingust

    Kumus saab põhjaliku ülevaate Anna-Stina Treumundi loomingust

    Alates käesoleva nädala reedest saab Kumu 5. korrusel näha feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) isikunäitust. Näituse kuraatorid on Piret Karro-Arrak, Magdaleena Maasik ja Triin Tulgiste-Toss (1987–2024) ning näituse on kujundanud kunstnik Marge Monko. Näitus jääb avatuks kuni 11. jaanuarini. Anna-Stina Treumundi näituse ülespanek. Fotod: Brigita Reinert Treumundi loominguline teekond sai alguse 2000. aastate… Loe edasi

  • Nädala teos: Anna-Stina Treumund. Drag (2009)

    Nädala teos: Anna-Stina Treumund. Drag (2009)

    Anna-Stina Treumund. Drag. 2009. Digitaaltrükk, pigmentfoto. Eesti Kunstimuuseum 2010. aastal toimus Tallinna Kunstihoone galeriis Treumundi esimene suurem isikunäitus „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea“, mis tõstatas lesbide nähtavuse ja representatsioonipoliitika teema. Näitusel eksponeeritud teos „Drag“ räägib soo ja seksuaalsuse konstrueeritusest ja performatiivsusest. Treumund mängib erinevate üle võlli keeratud sooliste tähistajatega, nagu meeste pikk… Loe edasi

  • Kumu Helsingi biennaali avastamas 

    Kumu Helsingi biennaali avastamas 

    Juuni alguses avati Helsingi biennaal, mida külastas ka Kumu tiim. Kolmas biennaal toimub 8. juunist 21. septembrini 2025 Vallisaaril, Esplanaadi pargis ja HAM Helsingi kunstimuuseumis. Selle aasta biennaali pealkirjaks on „Varjupaik. All ja üleval, saades ja kuuludes“ („Shelter: Below and Beyond, Becoming and Belonging“). Biennaali kuraatorid Blanca de la Torre ja Kati Kivinen ammutasid inspiratsiooni… Loe edasi

  • Nädala teos: Nele Zirnīte. Roheline raam III (1992)

    Nädala teos: Nele Zirnīte. Roheline raam III (1992)

    Seoses hiljuti avatud Tallinna XIX Graafikatriennaaliga on paslik meenutada ka selle panust Eesti Kunstimuuseumi kogudesse. Nõnda on Leedu-Läti kunstniku Nele Zirnīte (1959) ofort „Roheline raam III“ siia jõudnud tänu traditsioonile talletada triennaalil premeeritud teosed kas ostude või annetustena meie muuseumikogus. Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Agitaator (1922)

    NÄDALA TEOS: Natalie Mei. Agitaator (1922)

    Akvarell „Agitaator“ on valminud Natalie Mei õpiülesandena Pallase kunstikoolis. Aastatel 1917–1918 Petrogradis elanud Mei tundis teemat hästi ja teadis, et tal tuleb otsida ajastu nägu ning tegeleda klišeede ja stereotüüpidega – kõige sellega, millest ei ole pääsu ka tänapäeval. Loe edasi

  • „Mulle meeldib, kui ilu on vahel veidi õel“. Vestlus Ragnar Kjartanssoniga 

    „Mulle meeldib, kui ilu on vahel veidi õel“. Vestlus Ragnar Kjartanssoniga 

    Mai keskel avati Kumu kunstimuuseumis hinnatud Islandi kunstniku Ragnar Kjartanssoni suurnäitus. Ragnar Kjartanssoni (snd 1976) esimene isikunäitus Eestis hõlmab kuut mastaapset teost aastatest 2004–2025. „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“ (A Boy and a Girl and a Bush and a Bird) heidab pilgu tänapäeva rahvusvahelise kunstimaastiku ühe huvitavama ja omanäolisema kunstniku loomingule, mida on… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Ülo Emmus. Vabariikliku tarbekunstinäituse plakat (1985)

    NÄDALA TEOS: Ülo Emmus. Vabariikliku tarbekunstinäituse plakat (1985)

    Ülo Emmus. Vabariikliku tarbekunstinäituse plakat. 1985. Eesti Kunstimuuseum Ülo Emmus kuulus noorte autorite põlvkonda, kes uuendasid radikaalselt fotolavastuslikku plakatit ning aitasid kaasa selle erakordse fenomeni arengule Eesti kultuurimaastikul. Plakat kujutab portselanpeekrit keedetud ja pooleldi kooritud kanamunaga, millest voolab välja mürkrohelist löga. Realistliku foto ja sürrealistliku sisu vahel tekib kummaline ebakõla. Vormi ja sisu vastuolu on… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Edgar Viies. Gladiaator (1969)

    NÄDALA TEOS: Edgar Viies. Gladiaator (1969)

    Edgar Viies (1931–2006). Gladiaator. 1969. Raud, õlivärv. Eesti Kunstimuuseum Edgar Viiese uuenduslikud vormiotsingud, abstraheeriva vormi suhestamine avaliku ruumiga ja kaasaegne materjalivalik (alumiinium, klinker, keevitatud raud, betoon) tähistasid 1960. aastail modernse ajastu algust siinses skulptuuris. Esmakordselt pärast II maailmasõda ilmus eesti skulptuuri stiilipuhas abstraktne vormikultuur. Sõjale järgnenud abstraktsionismilaines esile kerkinud industriaalskulptuur eelistas nii Euroopas kui Ameerika… Loe edasi

  • Kuidas taasluua sidet iseenda, teiste inimeste ja olendite ning ümbritseva keskkonnaga? Vestlus Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljoga

    Kuidas taasluua sidet iseenda, teiste inimeste ja olendite ning ümbritseva keskkonnaga? Vestlus Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljoga

    Veel augusti alguseni on Kumu 5. korrusel avatud rahvusvaheline näitus „Nad hakkasid kõnelema“. Grupinäitus käsitleb keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele… Loe edasi