• NÄDALA TEOS: Eduard Wiiralt. Kabaree

    NÄDALA TEOS: Eduard Wiiralt. Kabaree

    Eduard Wiiralt sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus Robidetsi mõisa toatüdruku Sophie-Elisabeth Asuri ja mõisateenistuja Anton Wiralti pojana. 1919. aasta sügisel astus Wiiralt äsja avatud Pallase kunstikooli Tartus, kust suundus 1922. aasta kevadel Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemiasse stažeerima. 1923. aasta sügisel naasis kunstnik kodumaale ning lõpetas järgneva aasta kevadel Pallase. Sügisel asus Wiiralt tööle Pallase graafikaateljee… Loe edasi

  • Pühitsedes keha. Intervjuu melanie bonajoga 

    Pühitsedes keha. Intervjuu melanie bonajoga 

    Novembris avati Kumu viiendal korrusel näitus „Kui keha ütleb Jah+“. Tegemist on Hollandi kunstniku melanie bonajo isikunäitusega. Kunstnik otsib vastust küsimusele, kas meie aina kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilisemaks muutuvas maailmas on veel kohta intiimsusele. Näituse keskne teema on puudutus, seda nii otseses kui ka metafoorses mõttes – puudutus kui meie suhe üksteisesse ja meid ümbritsevasse maailma.… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Anna von Wahl. Lapsed lumememmega

    NÄDALA TEOS: Anna von Wahl. Lapsed lumememmega

    Anna von Wahl oli baltisaksa päritolu maalikunstnik, joonistaja ja illustraator. Von Wahl sündis 1861. aastal Peterburis, elas hiljem Berliinis ning töötas ajutiselt ka Tartus. Ta oli Tartust pärit eraarsti ja kirurgi Eduard Georg von Wahli tütar, pärinedes ulatuslikust baltisaksa aadliperekonnast, kust kasvas välja maaomanikke, teadlasi, ohvitsere, aga ka arvukalt kunstnikke. Aastatel 1878–1880 õppis Anna von… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Ööhelbed II

    NÄDALA TEOS: Tõnis Vint. Ööhelbed II

    Graafiku ja graafilise kujundajana hästi tuntud Tõnis Vint (1945–2019) andis nõukogude ja taasiseseisvunud Eesti kunsti suure panuse ka kunstipedagoogi, -uurija ja -teoreetikuna. Tema pärand seostub paljuski reflekteerimisega kunsti ja laiemalt visuaalkultuuri üle, sünteesides eri ajastute kunstitraditsioone ja visuaalseid märgisüsteeme. Nõnda näeme Vindi teoses „Ööhelbed II“ (1978) dialoogi Euroopa 19. sajandi sümbolistliku maali unenäolise-mütoloogilise maailmaga, aga… Loe edasi

  • Eesti Kunstimuuseumi teoseid saab näha näitusel Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis

    Eesti Kunstimuuseumi teoseid saab näha näitusel Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis

    Novembri lõpus avati Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis (IMMA) tervet muuseumi hõlmav näitus „Self-Determination: A Global Perspective“ („Enesemääramine. Ülemaailmne vaade“), mis on üks suurimaid muuseumi ajaloos. Näitus võtab kokku kolm aastat kestnud uurimisprojekti ja keskendub pärast Esimest maailmasõda loodud rahvusriikidele, võttes vaatluse alla kunsti ja kunstnike rolli rahvusidentiteedi väljendamisel ning uue riigi ülesehitamisel. Väljapanekul on esindatud… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Francesco Clemente. Taeva värav

    NÄDALA TEOS: Francesco Clemente. Taeva värav

    Francesco Clemente sündis 1952. aastal Napolis ja õppis arhitektuuri Rooma ülikoolis. Peagi mõistis ta, et tema tõeline kutsumus on kunst. Ta jättis ülikooli pooleli ning asus eneseotsingu teekonnale, mis viis teda maailma eri nurkadesse ja mõjutas sügavalt tema kunstitunnetust. Clemente lemmikteema on autoportree, kus ta kujutab sageli tervet keha. Keha on tema töödes välimaailma imav… Loe edasi

  • Kumus saab näha Itaalia transavangardi ja Eesti külma ekspressionismi

    Kumus saab näha Itaalia transavangardi ja Eesti külma ekspressionismi

    Alates tänasest on Kumu suures saalis võimalik näha näitust „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“. Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis… Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Marko Mäetamm. Verine maja VI

    NÄDALA TEOS: Marko Mäetamm. Verine maja VI

    Marko Mäetamme töid iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus. Tema looming lähtub isiklikust ja igapäevasest, kuid ta ei dokumenteeri igapäevaelu, vaid viib argielusituatsioonid kerge nihestuse läbi groteskini. Mäetamm kasutab igapäeva ahistatust, et rääkida ühiskonnakriitiliselt kaasaegsest maailmast. Lood, mille keskpunktis on perekond ja murelik mees, tekkisid Mäetammel, kui tema elus toimus suur muutus: korraga oli tal perekond, väikesed… Loe edasi

  • Ukraina kaasaegse kunsti skeene on värvikirev ja rikkalik

    Ukraina kaasaegse kunsti skeene on värvikirev ja rikkalik

    Augusti lõpus pidas kunstnik Tanja Muravskaja Kumu näituse „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ publikuprogrammi raames loengu teemal „Uus ukraina kunst sõja ajal“. Ettekanne koosnes suures osas visuaalsest materjalist ning tutvustas lähemalt, mis toimub Ukraina praeguse aja kunstis ehk kuidas ukraina kunstnikud on jätkanud oma loomepraktikaid sõja ajal. Tuginedes kunstniku positsioonile ja olles ukraina kunstnike hea kolleeg,… Loe edasi