• NÄDALA TEOS: Sophie Julie von Ungern-Sternberg Karl August Senffi järgi. Õun ja viinamarjakobar (1840)

    NÄDALA TEOS: Sophie Julie von Ungern-Sternberg Karl August Senffi järgi. Õun ja viinamarjakobar (1840)

    18. sajandil leiab naistest kunstiharrastajaid Eesti- ja Liivi- maal peamiselt aadlidaamide hulgast. 19. sajandi alguseks hakati joonistusõpet tähtsaks pidama ka Tartu ülikooli professorite ja ametnike tütarde hariduses.Säilinud pildid lasevad aimata, et kui poiste koduses joonistusõppes keskenduti looduse kujutamisele ning arhitektuuri- ja kartograafiateadmiste arendamisele, siis tüdrukud püsisid rohkem toas ja joonistasid pigem ees- kujulehtede järgi.Naisele sündsaks Loe edasi

  • Kumus saab näha Elisàr von Kupfferi ja Jaanus Samma loomingulist dialoogi

    Kumus saab näha Elisàr von Kupfferi ja Jaanus Samma loomingulist dialoogi

    Alatest tänasest on Kumu 3. korrusel avatud näitus „Elisarion. Elisàr von Kupffer ja Jaanus Samma“, mis toob kokku baltisaksa taustaga Elisàr von Kupfferi (1872–1942) ja Eesti kunstniku Jaanus Samma (1982) loomingu. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun, Kadi Polli ja Hannes Vinnal. Järvamaal Ambla lähistel sündinud Elisàr von Kupffer ehk Elisarion oli visionäär, värvikas isiksus ja Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Jaanus Samma. Loputuskasti keti käepidemete kollektsioon (2017)

    NÄDALA TEOS: Jaanus Samma. Loputuskasti keti käepidemete kollektsioon (2017)

    Teos pärineb Temnikova & Kasela galeriis 2017. aastal toimunud näituselt „Vahesein“, kus Jaanus Samma võttis vaatluse alla avalikud tualettruumid. Näitusel esitletud tööd võtsid tualettruumi erinevate meediumide abil elementideks lahti, pakkudes vaatajale tutvumiseks pissuaaride, wc-pottide, tualettpaberihoidjate ja loputuskasti keti käepidemete kollektsiooni. Ruumianalüüsi üheks algelemendiks oli pissuaare eraldav vahesein, mis andis näitusele ka nime ja mis kujundina Loe edasi

  • Valik Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 2023. aastal lisandunud teostest

    Valik Eesti Kunstimuuseumi kogudesse 2023. aastal lisandunud teostest

    Eesti Kunstimuuseumi kogud täienesid 2023. aastal ligi 1000 museaali võrra. Suurema osa sellest tulmest moodustasid lisandused fotokogusse, millest on saanud põhjalik Eesti kunsti ja kunstielu kajastav pildiarhiiv. Maali-, graafika- ja skulptuurikogudesse lisandus varasema, 1960.–1970. aastate loomingu näiteid mitmetelt hiljem Eesti kunstile olulist mõju avaldanud autoritelt, nagu Malle Leis, Enno Ootsing, Silver Vahtre ja Illimar Paul. Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Tiit Pääsuke. Autoga metsas (1974)

    NÄDALA TEOS: Tiit Pääsuke. Autoga metsas (1974)

    Valmimisajal mõjus see Tiit Pääsukese teos terava ökokriitilise seisukohavõtuna. Maal kujutab metsalagendikule pargitud sõiduautot koos muude inimtegevuse märkide ja metsa alla visatud rämpsuga. 1970. aastatel kasvas Eestis isiklike sõiduautode arv, mis omakorda hõlbustas juurdepääsu looduskeskkonnale. Just sel ajal sai populaarseks ka metsas matkamine. Kuigi auto omamist peeti väga prestiižseks, hakati ühiskonnas üha enam nägema ka Loe edasi

  • Habras, märkamatu ja kauge argisus. Näitus „Sina, jõgi“ Kumu projektiruumis 

    Habras, märkamatu ja kauge argisus. Näitus „Sina, jõgi“ Kumu projektiruumis 

    2023. aasta detsembri keskpaigas avanes Kumu 4. korruse projektiruumis näitus „Sina, jõgi“, mis toob kokku kaks nõukogudeaegset fotograafi ja ühe nüüdisaegse fotokunstniku. Peeter Toominga, Endel Veliste ja Hedi Jaansoo fotoseeriad pärinevad erinevatest perioodidest, kuid neid ühendab tundlik fotograafi pilk, mis mõtestab ümbritsevat keskkonda läbi kaamerasilma. Näitus „Sina, jõgi“, mille pealkiri on laenatud Peeter Toominga seerialt, toob Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Karin Luts. Portree hallis (1940)

    NÄDALA TEOS: Karin Luts. Portree hallis (1940)

    Karin Luts on Eesti 20. sajandi kunstiajaloos tuntud oma eripärase ja tundliku käekirja poolest. 1922. aastal astus ta õppima Tartu kunstikooli Pallas, mille lõpetas praktilise maalikunsti erialal 1928. aastal hindega „hea“. Lutsu käitumist Pallases iseloomustas isepäine hoiak, millega kaasnes kriitika kõige suhtes, mis parajasti tema idealistlike vaadetega ei sobinud. Lutsu elu ja loometegevus jaotub nii Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Malle Leis. Tuuline talvepäev (1975–1976)

    NÄDALA TEOS: Malle Leis. Tuuline talvepäev (1975–1976)

    Lisaks taimekompositsioonidele moodustavad erinevate naiste portreed Malle Leisi loomingu kõige tuntuma osa. Ta on kujutanud nii oma sõpru ja kolleege, sageli kunsti- ja kultuurimaailmas tegutsevaid naisi, kui ka loonud üldistatud portreid, mis võivad meenutada nii teda ennast kui ka olla inspireeritud naistest tema ümber. Kui 1960. aastate lõpu autoportreed kujutavad kunstniku nägu või profiili osana Loe edasi

  • Progressi ümber pöörates, luulelisusega häälestudes

    Progressi ümber pöörates, luulelisusega häälestudes

    Maikuuni on võimalik külastada näitust „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“ Kumu kunstimuuseumi suures saalis. Ambitsioonikas rahvusvaheline projekt keskendub loomingulisele dialoogile kunstnike vahel, kes 1980. aastatel Itaalias ja Eestis kunstivälja uuendasid. Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumitest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardistliku rühmituse töödest. Loe edasi