Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus.Zolotko installatsioon „Armastus“ koosneb kaheksast kipsist skulpturaalsest vormist (hermist), neid ümbritsevatest fotodest, ajalehe suurendusest ja ajalehekuulutuste tekstidele loodud heliteosest… Loe edasi

Eha Komissarov on leidnud, et teoses „Musta ruudu hajumine“ dekonstrueerib Kiwa Kazimir Malevitši „Musta ruudu“ sümboolset koodi. Käsitledes salapärast „Musta ruutu“ tekstina, töötleb ta teosega seotud infot ümber, tõlgendab seda oma semiootilise retoorika abil ning muudab kuulsa kujundi nähtamatuks. Ta valmistab paljundusmasina abil kujutisest täpselt nii palju koopiaid, kui printeris jagub musta trükivärvi. Viimastel koopiatel… Loe edasi

Sellest maalist on saanud üks Eesti sotsrealismi näidisteoseid ja seda põhjusega, kuna teos kehastab ilmekalt stalinistlikku kunsti ühtaegu vormilt ja sisult. Nii maal ise kui ka sellel kujutatud rajatised on rõhutult hiiglaslike mõõtmetega, mis peab näitama sotsialistliku ühiskonnakorra ja industrialiseerimise paremust ning andma lubaduse helgemast tulevikust. Teise nurga alt vaadates kujutab teos aga maavarade kiiret… Loe edasi

Naiste seksuaalsus ja selle üle kontrolli kaotamine on ühiskonnas alati hirmu külvanud ning seetõttu seostatakse seda sageli millegi deemonlikuga. Lood näkkidest, nõidadest ja vaimudest, kes vaeseid meesohvreid võrgutades neid hukutavad, on paljudes kultuurides vägagi levinud. Kuigi 1920. aastate moderniseeruvas ühiskonnas tõstis pead üksi väljas käiva, suitsetava ja lühikeste juustega nn uue naise tüüp ning kunagi… Loe edasi

Tundmatu kunstniku maal „Maastik figuuridega“ saabus Kadrioru lossi erakätest 1986. aastal. Endise omaniku andmetel oli teose autoriks Gillis van Coninxloo (1544–1607), keda peeti vaat et metsamaastiku leiutajaks ja peamiseks viljelejaks. Maal näib kujutavat looduspilti kui pelgupaika. Kolm väikest stseeni markeerivad püha perekonna põgenemist Egiptusesse ja sealt naasmist. Kompositsiooni keskosas paremal istuva Neitsi Maarja põlvedel seisev… Loe edasi

See Oskar Kallise teos on üks eriskummalisemaid seksitöötaja kujutisi Eesti kunstiloos. Naise „ebasündsale“ tööle viitavad kaelust ehtiv roosa boa ja taustal öösinas helendavad tänavalaternad, ent tema androgüünsed või isegi mehelikud näojooned, parukana näiv leekivpunane juuksepahmakas ja laiad õlad panevad küsima: kas tegemist võib olla esimese, tänapäeva mõistes transnaise kujutisega Eesti kunstiväljal? Kallis on oma tegelast… Loe edasi