Briti päritolu Leonora Carrington (1917–2011) on üks huvitavamaid sürrealistlikke maalikunstnikke ja kirjanikke. Enamiku oma elust veetis Carrington Mehhikos, kuhu ta Teise maailmasõja ajal põgenes natsirežiimi ja vaimse kokkuvarisemise eest. Kumu projektiruumis näeb The Phoebus Foundationi kogust seitset Leonora Carringtoni Mehhiko-perioodi maali, mida iseloomustavad talle omane unikaalne stiil ning fantaasiarohke sümbolistlik pildikeel. Mehhikost oli Carringtoni saabumise Loe edasi

Colombiast pärit Fernando Botero on üks kuulsamaid Ladina-Ameerika kunstnikke. Tema erilise stiili – liialdatud proportsioonide ja ümarate vormide – poolest tuntud teoseid leiab avalikest ruumidest üle maailma. Botero maalid ja skulptuurid kujutavad teemasid igapäevaelust poliitilise satiirini, ühendavaks jooneks kunstnikule iseloomulik huumorimeel ja iroonia, aga ka soojus ja empaatia inimeste suhtes. Tema „Autoportree vaikeluga“ järgib nn Loe edasi

Elisàr von Kupfferi ja tema partneri Eduard von Mayeri loodud uususundi – klarismi – idee põimis kristluse, (antiik)filosoofia, idausundite ja kaasaegse teadusmõtte elemente. Püüti hõlmata ühiskonna valupunkte – nii riigiuuenduse, seksuaalreformi kui ka erinevate emantsipatsiooniliikumiste teemasid. Erilise vaimse arengu eesmärgina nähti soolisuse ületamist: klarism käsitles sugude binaarset eristust ühelt poolt maise ilma probleemide põhjusena, teisalt Loe edasi

Anna-Stina Treumund esindas eesti kunstis peaaegu ainuisikuliselt nn lesbikunsti diskursust, mille esimeste näidetena omandas Eesti Kunstimuuseum 2010. aastal autorilt seitse fotot aastatest 2005–2010. Naiskunstnikud ja kehaga seotud teemad on Eesti Kunstimuuseumi viimaste aastate näituseprogrammis ning kogumispõhimõtetes olnud olulisel kohal, mistõttu on fookusse tõusnud ka Treumundi looming. 2025. aasta sügiseks on Kumus kavandatud Treumundi suurem isikunäitus.Installatsioon Loe edasi

Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus.Zolotko installatsioon „Armastus“ koosneb kaheksast kipsist skulpturaalsest vormist (hermist), neid ümbritsevatest fotodest, ajalehe suurendusest ja ajalehekuulutuste tekstidele loodud heliteosest Loe edasi

Eha Komissarov on leidnud, et teoses „Musta ruudu hajumine“ dekonstrueerib Kiwa Kazimir Malevitši „Musta ruudu“ sümboolset koodi. Käsitledes salapärast „Musta ruutu“ tekstina, töötleb ta teosega seotud infot ümber, tõlgendab seda oma semiootilise retoorika abil ning muudab kuulsa kujundi nähtamatuks. Ta valmistab paljundusmasina abil kujutisest täpselt nii palju koopiaid, kui printeris jagub musta trükivärvi. Viimastel koopiatel Loe edasi