Lk1

Eesti folklooris seonduvad sood rikkaliku pärimusega. Concordia Klari litograafia valmis ajal, mil soode kuivendamisest oli tehtud poliitiline küsimus. Selles nähti võimalust suurendada riikliku viljakandva maa ulatust. Heldelt toetati ka metsade kraavitamist. Samal ajal kasvas vastuseis soode kuivendamisele ja kraavitamisele teadlaste ja looduskaitsjate hulgas, kes rõhutasid soode tähtsust ökosüsteemi tasakaalu hoidmisel. Hiljem on 1970. aastatel ajakirjas Loe edasi

Olga Terri kujunemisaeg jäi Teise maailmasõja ja sõjajärgsetesse aastatesse. Ta arendas välja jõulistele ja samas lihtsatele sümbolitele tugineva kunstikeele, mis võimaldas kajastada sõja ja stalinistliku terrori ajastu hirme ja õudusi. Samal ajal heideti Terri välja kunstnike liidust ja avalikult sai ta oma sõjajärgseid töid eksponeerida alles 1960. aastatel. 1980. aasta kevadnäitusel Tallinna Kunstihoones üllatas Terri Loe edasi

Marija Sõnjakova (1890–1984) isikupärane naivistlik, neoprimitivistlik maalikeel on ajendatud ukraina rahvakunstist. Sarnaselt teiste Ukraina kunsti novaatoritega vaimustus ta oma rahva traditsioonilisest käsitööst, eeskätt tekstiilipärandist, maalitud lihavõttemunadest (põssanka) ja uuema aja rahvapiltidest, nagu väikelinnade maalähedases stiilis poesildid. Marija ja tema legendaarsete õdede kodu Krasna Poljana külas on nimetatud Ukraina avangardi „jõukohaks“, mis omal ajal meelitas ligi Loe edasi

Maara Vint (snd 1955) on Eesti graafikakunstnik, illustreerija ja kirjanik, kes loob oma raamatuid pildi ja sõna sünteesis, andes eriti tundlikult ja sugestiivselt edasi autori helget ja fantaasiaküllast omamaailma. Ka tema vabagraafikas tuleb ilmekalt esile fantaasiamaailm, mis põimib isikupäraseks tervikuks erinevate usundite, teadmiste ja sümbolite süsteemide elemente – kristlusest vabamüürluseni, Euroopa sümbolistlikust kunstist idamaade esteetika Loe edasi