Lk1

  • Katja Novitskova annetas Eesti Kunstimuuseumi kogusse kohaspetsiifilise installatsiooni „Aktiviseerimise muster (C. elegans)“

    Katja Novitskova annetas Eesti Kunstimuuseumi kogusse kohaspetsiifilise installatsiooni „Aktiviseerimise muster (C. elegans)“

    Eesti kunstnik Katja Novitskova on annetanud Eesti Kunstimuuseumi kogusse kohaspetsiifilise installatsiooni „Aktiveerimise muster (C. elegans)“ (2012–jätkuv). Teos jõudis Kumu kunstimuuseumisse vahetult enne jõulupühi pärast selle eksponeerimist Barcelonas toimunud Manifesta 15 näitusel. Katja Novitskova peamised käsitletavad teemad on seotud internetikunsti praktikate, uute tehnoloogiate ja antropotseeni ajastu ökoloogiatega. Uurides tehnoloogiliste narratiivide kaudu maailma kujutamise keerukust ja selle Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Enn Põldroos. Kahvatu tüdruk (1974)

    NÄDALA TEOS: Enn Põldroos. Kahvatu tüdruk (1974)

    „Kahvatu tüdruk“ 1974. aastast on Enn Põldroosi üks lummavamaid ja salapärasemaid maale. Punased juuksed, blaseerunud, võiks isegi öelda tühi pilk, peaaegu ilma ninata nägu, kummalised roosad vinnid kõrgel otsmikul, täpselt sama tooni huuled ja kaelarätt. Kunstnik kohtas seda naist enda sõnul juhuslikult tänaval, tormas ateljeesse ning maalis oma mälupildi üles. Maalimise kiirus on siin selgelt Loe edasi

  • „Black metal“ füüsiliste objektide kujul. Vestlus Urmas Lüüsiga

    „Black metal“ füüsiliste objektide kujul. Vestlus Urmas Lüüsiga

    Oktoobri alguses avanes Kumu kolmandal korrusel Urmas Lüüsi isikunäitus „Härra N-i elu ja surm“, mis juhatab meid väljamõeldud karakteri härra N-i majamuuseumi, jutustades Lüüsi uute objektide ning muuseumide varaaitadest ammutatud tööde abiga kodanluse sünnist Eestis. Urmas Lüüs (snd 1987) on õppinud sepakunsti ning loonud suuremõõtmelisi installatsioone ja lavastusi. Tema isikunäitused on sageli olnud jutustava koega, luues Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Hilda Kamdron. Olgu neetud sõda (Dateerimata)

    NÄDALA TEOS: Hilda Kamdron. Olgu neetud sõda (Dateerimata)

    Hilda Kamdron (1900‒1972) on kunstnik, kes oli pikalt ja teenimatult unustusehõlma vajunud, kuid on viimasel ajal hakanud näitustel taas enam tähelepanu saama. Kamdroni elusaatus oli keeruline. Aastatel 1922–1946 vaheaegadega Pallase kunstikoolis õppinud kunstnikku mõjutas kahtlemata rängalt Teine maailmasõda. Tema kunstnikusaatuse otsustas väljaheitmine Kunstnike Liidust. Pärast seda ei osalenud ta enam professionaalsetel kunstinäitustel, kuid ei loobunud Loe edasi

  • NÄDALA TEOS: Liina Siib. Scratch Drive (1997)

    NÄDALA TEOS: Liina Siib. Scratch Drive (1997)

    Liina Siib (1963) peamisteks väljendusvahenditeks on foto, video ja installatsioon. Juba 1990. aastatel hakkas ta eksperimenteerima fotoga, milles saavutas silmapaistvaid tulemusi. Ühtlasi oli Siib üheks digifoto pioneeriks Eestis. Uus meedia avas Siibile uusi võimalusi: ta pidas digifotot sobivaks meediumiks inimkäitumise uurimisel. Üheks heaks näiteks sellest perioodist on kümnest osast koosnev fotoseeria „Scratch Drive“ (1997), millest Loe edasi

  • Kuidas kaardistada oma elukäiku? Vestlus Erki Kasemetsaga

    Kuidas kaardistada oma elukäiku? Vestlus Erki Kasemetsaga

    Kumu aatriumis saab vaadata nüüd Erki Kasemetsa ülemaalitud joogipakendeid hõlmavat teost „LIFE-FILE“ (1989–2024), mis on Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi kingitus muuseumile 105. sünnipäevaks. Samal seinal oli varem väljas AA Bronsoni & General Idea teos „AIDS“ (1987/2010). Seoses järgnevatel aastatel plaanitud Kumu aatriumi renoveerimistöödega otsustas muuseum kõnealuse teose asemele luua koostöös Erki Kasemetsaga uue installatsiooni. Kasemetsa Loe edasi