
Graafiku ja graafilise kujundajana hästi tuntud Tõnis Vint (1945–2019) andis nõukogude ja taasiseseisvunud Eesti kunsti suure panuse ka kunstipedagoogi, -uurija ja -teoreetikuna. Tema pärand seostub paljuski reflekteerimisega kunsti ja laiemalt visuaalkultuuri üle, sünteesides eri ajastute kunstitraditsioone ja visuaalseid märgisüsteeme. Nõnda näeme Vindi teoses „Ööhelbed II“ (1978) dialoogi Euroopa 19. sajandi sümbolistliku maali unenäolise-mütoloogilise maailmaga, aga… Loe edasi

Novembri lõpus avati Iiri Moodsa Kunsti Muuseumis (IMMA) tervet muuseumi hõlmav näitus „Self-Determination: A Global Perspective“ („Enesemääramine. Ülemaailmne vaade“), mis on üks suurimaid muuseumi ajaloos. Näitus võtab kokku kolm aastat kestnud uurimisprojekti ja keskendub pärast Esimest maailmasõda loodud rahvusriikidele, võttes vaatluse alla kunsti ja kunstnike rolli rahvusidentiteedi väljendamisel ning uue riigi ülesehitamisel. Väljapanekul on esindatud… Loe edasi

Francesco Clemente sündis 1952. aastal Napolis ja õppis arhitektuuri Rooma ülikoolis. Peagi mõistis ta, et tema tõeline kutsumus on kunst. Ta jättis ülikooli pooleli ning asus eneseotsingu teekonnale, mis viis teda maailma eri nurkadesse ja mõjutas sügavalt tema kunstitunnetust. Clemente lemmikteema on autoportree, kus ta kujutab sageli tervet keha. Keha on tema töödes välimaailma imav… Loe edasi

Alates tänasest on Kumu suures saalis võimalik näha näitust „Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism“. Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis… Loe edasi

Marko Mäetamme töid iseloomustab seriaalsus ja narratiivsus. Tema looming lähtub isiklikust ja igapäevasest, kuid ta ei dokumenteeri igapäevaelu, vaid viib argielusituatsioonid kerge nihestuse läbi groteskini. Mäetamm kasutab igapäeva ahistatust, et rääkida ühiskonnakriitiliselt kaasaegsest maailmast. Lood, mille keskpunktis on perekond ja murelik mees, tekkisid Mäetammel, kui tema elus toimus suur muutus: korraga oli tal perekond, väikesed… Loe edasi

Augusti lõpus pidas kunstnik Tanja Muravskaja Kumu näituse „Futuromarennia. Ukraina ja avangard“ publikuprogrammi raames loengu teemal „Uus ukraina kunst sõja ajal“. Ettekanne koosnes suures osas visuaalsest materjalist ning tutvustas lähemalt, mis toimub Ukraina praeguse aja kunstis ehk kuidas ukraina kunstnikud on jätkanud oma loomepraktikaid sõja ajal. Tuginedes kunstniku positsioonile ja olles ukraina kunstnike hea kolleeg,… Loe edasi