„Angerjapüüdjad“ on 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku Eerik Haameri üks tuntumaid teoseid. Maali on enamasti tõlgendatud Eesti ajaloo ja identiteedi võtmes – seda on seostatud rannarahva raske tööga, aga ka eesti rahva sõjaaegse saatusega. On tõsi, et Saaremaalt pärit Haamer oli rannarahva eluga hästi kursis, ent teose sünnilugu on siiski mitmetahulisem. Võib küsida, miks loodi Loe edasi

Jüri Palmi looming esindab 1960.–1970. aastate vahetusel Eesti kunstis toimunud põlvkonnavahetust. Kui 1950.–1960. aastatel taotles Eesti kunstiuuendus nn karmi stiiliga küll kaasaegsemat esitusviisi, kuid püsis jätkuvalt kohustuslike nõukogulike teemade juures, siis järgmine põlvkond, mida esindas ka Palm, pöördus uue ainestiku otsingutele. Paljud kunstnikud valisid sürrealismi, mis suunas neid elu sisemiste, varjatumate ja sümboolselt tähenduslikumate külgede Loe edasi

Eesti metsamaali juured peituvad vene ja (balti)saksa traditsioonis. 19. sajandi Eesti kunstis ühed silmapaistvamad metsamaastikud on loonud Julie Hagen-Schwarz, siinmail esimene professionaalne naiskunstnik. Tartu ülikooli joonistusõpetaja tütrena sai ta kunstihariduse juba kodunt ning täiendas end Saksamaal ja Itaalias. Aktiivsele kunstnikukarjäärile tegi lõpu abiellumine oma õe lese Ludwig Schwarziga, kes oli Tartu ülikooli teadlane ja hiljem Loe edasi