„Matrix Botanica“ jutustab sellest, et kõigil inimestel on kusagil juured ja me kuulume – koos kõigi teiste elu vormidega – planeedile Maa. Filmi peategelane on Loodus, kes mõtiskleb meie, inimeste üle. Ta selgitab, millisena ta näeb meid ja neid arvukaid vääritimõistmisi ja tõlgendusi, mis tulenevad Lääne filosoofilisest raamistikust, eriti sellest absurdsest mõtteviisist, mis paigutab inimese Loe edasi

Vello Vinn on 1960. aastatel kunstiellu astunud graafik ja illustraator, kelle loomingule on iseloomulikud teravmeelsed mõistukõned. Kui tema teoste vormikeel põhineb sümmeetrial ja korrastatusel, siis tähenduse tasandil leiab neis sageli aset omavoliline nihestamine, muu hulgas kujundi- ja sõnamängude kaudu. Nõukogude tsensuuri tingimustes õnnestus Vinnal luua isikupärane visuaalne süsteem, kus huumori ja absurdi taga oli peidus Loe edasi

Aiaga seostuvad müütilised paigad – Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad. Ent aiad ja pargid on ka inimlikustatud looduse märgid, mille loomist kannustab soov pakkuda ruumikogemuse kaudu vaimset naudingut. Arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri „August Lasnamäel“ ja „Talipüük Lasnamäel“ tõid Eesti kaasaegsesse kunsti uudse visiooni kogukonnaaiast. Suurlinnades 20. sajandi lõpus uuesti levima hakanud kogukonnaaianduse Loe edasi

Selle maali lõi Oskar Hoffmann – tuntud baltisaksa pagari perekonnast pärit kunstnik, kes elas Peterburis – revolutsioonilisel 1905. aastal. On huvitav, et kunstnik, kes sai tuntuks oma talupojaaineliste maalidega, tundis niivõrd pöördelisel hetkel huvi loomariigi vastu. Ent miks valis ta just rahuliku puhkemomendi motiivi, ehkki maailm ümberringi põles? Kas maal on tegelikult poliitiline allegooria – Loe edasi