Ado Vabbe (1892–1961). Parafraasid. 1913–1914. Värviline kriit, paber. Eesti Kunstimuuseum
Ado Vabbe parafraaside sarja kuuluvad joonistused tunduvad esmapilgul haprad ja väikesemõõdulised. Ometi on tegemist esimeste abstraktsete töödega eesti kunstis ning võib öelda, et just nende tagasihoidlike teostega jõudis eesti kunst uude arengujärku. Esmakordselt loobuti täiesti reaalse maailma jäljendamisest ja esitati puhta abstraktsioonina seda, mida ei ole võimalik käega katsuda ega silmaga näha – maailma hinge ja vaimsust. Kuigi suurem osa kunstniku säilinud pliiatsijoonistustest on täiesti abstraktsed, säilib antud teoses side reaalsusega – abstraktsete joonte kaaristus aimub pea kuju. Parafraasidest võib välja lugeda sõnumi, et uute kunstitõdede kehtestamine on sedavõrd suur vaimne pingutus, et paberi mõõt ja kasutatud tehnika kaotavad tähenduse. Vabbe oli tutvunud Euroopa uuendusmeelse kunstiga, reisides Saksamaal, Itaalias ja Moskvas ning Venemaalt pärit, abstraktse kunsti rajajaks peetud Vassili Kandinskyga oli ta isiklikult kokku puutunud just Münchenis viibides.
