
Richard Uutmaa (1905–1977). Rukkilõikajad. 1941. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Teise maailmasõja ajal levis kunstis tööteema, mida oli soositud juba 1930. aastatel. Loodi arvukalt põllu- ja metsatööd ning kalapüüki käsitlevaid teoseid. Neid saatis sageli edu konkurssidel, mida korraldasid nii Nõukogude kui ka Saksa võimud.
1941. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud kevadnäitusele tõi Richard Uutmaa kolm suurt talutöid kujutavat figuraalkompositsiooni: „Rukkilõikajad“, „Lambaniitjad“ ja „Võrguparandajad“.
Rukkilõikusmotiiv on eesti kunstis vana – seda esineb juba baltisaksa kunstis. „Rukkilõikajates“ on nähtud austusavaldust sõjaeelsele vabariigile, eluolule ja eestlusele, omamoodi protesti sõja ning okupatsioonide vastu. Samas sobis töötava rahva teema okupatsioonivõimudelegi hästi. Pärast sõda püsis see samuti au sees ning Uutmaa jätkas taluja rannamaastike maalimist ka nõukogude ajal.
