7. märtsil avanes Baseli kunstimuuseumi näitus “The First Homosexuals: The Birth of New Identities 1869–1939“ („Esimesed homoseksuaalid. Uute identiteetide sünd 1869–1939“), kuhu läks Eesti Kunstimuuseumi kogudest ka Karl Pärsimägi teos „Autoportree pärlitega“, mis muidu on väljas Kumu kunstimuuseumi püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945“. Lisaks avaneb selle aasta maikuus Tartu kunstimuuseumis Karl Pärsimägi loomingu ülevaatenäitus, kuhu lähevad samuti laenud Eesti Kunstimuuseumi kogudest.
Näituseplakat. Foto: Kärt Lend
Baseli laenuga käis teost kohapeal installeerimas Eesti Kunstimuuseumi konservaator Kärt Lend, kes kommenteerib reisi järgnevalt:
Pärast hoolikat pakendamist koduses Kumus algas Pärsimägi teekond üle jäätunud mere Helsingi poole. See oli ka reisi kõige murettekitavam lõik: laev värises ja vibreeris läbi jää pressides nii hirmsasti, et tänasin õnne, et ma ei reisi pastelliga! Lennuks valmistumine ja protseduurid lennujaamade laadimisaladel läksid sujuvalt ning teose kasti käsitleti tõeliselt lugupidavalt ja õrnalt: mehed kahveltõstukitega liikusid 50kg kaaluva kastiga graatsiliselt nagu iluuisutajad. Muuseumis tervitati meid kui väga oodatud külalisi ja teos eskorditi näitusealale. Pärast 24-tunnist aklimatiseerumist avati kuraatorite ja näitusetiimi valvsa pilgu all teose kast. Teos oli muutumatus seisukorras, reis polnud silmnähtavaid stressikahjustusi lisanud ja Pärsimägi leidis oma koha lillal seinal. Imestati tema ekspressiivse ja kirgliku maalitehnika üle, imetleti värve ja õlivärvi pastoossust. On tõesti suur rõõm, et Pärsimägi saab väärikalt teiste seas esindatud…
Vaade laevalt. Foto: Kärt Lend
Baseli näituse pealkiri tuleneb näituse põhikontseptsioonist: eksponeeritud on esimesed sellel teemal loodud kunstiteosed rahvusvahelises kontekstis pärast 1869. aastat. Ligikaudu kaheksakümne maali, paberteose, skulptuuri ja foto kaudu toob see uurimis- ja näituseprojekt esile, kuidas kujunesid uued arusaamad seksuaalsusest, soost ja identiteedist alates 1869. aastast, mil sõna „homoseksuaal“ esmakordselt trükis ilmus. Näitus oli varem väljas Chicagos kaasaegse kunsti galeriis Wrightwood 659 ning osutus väga edukaks. Koostöös kuraatorite Rahel Mülleri ja Len Schalleriga kohandati näitust Baseli kunstimuuseumi jaoks, arvestades, et näituse keskne lugu ja peamised teosed oleksid esindatud.
Baseli kunstimuuseum. Foto: Kärt Lend
Mõistet „homoseksuaal“ kasutati esmakordselt saksa keeles 1869. aastal. Esialgu tähistas see samasooliste seksuaalakte, kuid peagi kujunes sellest identiteedikategooria inimeste jaoks, kes tundsid tõmmet samast soost isikute vastu või ei samastunud oma sünnipärase sooga. Näitus toob esile kunstnikke, kes käsitlesid samasoolist iha väga erineval viisil: nad kujutasid queer-sõpru, jäädvustasid paaride igapäevaelu või eksperimenteerisid neil kümnenditel soorollidega. Kunstivormid nagu maal, skulptuur ja fotograafia annavad kunstnikele võimaluse väljendada ideid ja kontseptsioone, mida ei ole võimalik täielikult vaid sõnadega edasi anda.
Teose transport ja lahtipakkimine. Fotod: Kärt Lend
Näitus põhineb kunstiajaloolase ja Chicago väljapaneku kuraatori Jonathan D. Katzi ulatuslikul uurimistööl. Baseli kunstimuuseumi eesmärk oli laiendada näituse haaret, tuues esile Euroopa queer-kunstnike vaatenurki ning pakkudes põhjalikumat ekspositsiooni, mis rõhutaks võtmetöid ja sügavama tähendusega teoseid. Selline lähenemine tõstab esile kunsti universaalse tähtsuse eri reaalsuste väljendamise vahendina, eriti ajal, mil lääne ühiskondadel puudus veel sõnaline viis samasoolise iha mõtestamiseks. Näitus tõestab, et Chicago projekt on ühtaegu teedrajav ning rikastab kaasaegset muuseumiuurimist kogu maailmas.
Näituse ülespanek. Fotod: Kärt Lend
Baseli näitusele läks Karl Pärsimägi teos „Autoportree pärlitega“ (1935). Korraldajad näevad seda ühe peamise fookuspunktina sektsioonist „Beyond the Binary“ („Binaarsusest väljaspool“) – seda mitte ainult teose keskse asukoha tõttu näituseruumis, vaid ka temaatilise haakuvuse tõttu omadustega, mida üldiselt sotsiaalselt on peetud pigem naiselikeks. Pärsimäe eraelu kohta ei ole palju teada ning puudub ka täpsem informatsioon selle kohta, mis asjaoludel ta 1942. aastal Auschwitzi koonduslaagrisse sattus. Näituse korraldajate jaoks on Pärsimägi autoportree 1930. aastate kontekstis huvitav ja omanäoline teos, kuna tegemist on haruldase soo-spektri käsitlusega. Samuti haakub maali teostusviis suurepäraselt näituse kuraatorikontseptsiooni ja näituse üldise narratiiviga.
Karl Pärsimägi. Autoportree pärlitega. Ca 1935. Õli. Eesti Kunstimuuseum
Baseli kunstimuuseum on rahvusvaheliselt tunnustatud näitusepaik, mis on ühelt poolt pühendunud avaliku kunstikogu traditsioonile, mis ulatub tagasi 1662. aastasse: just sel aastal omandasid Baseli linn ja ülikool kogu tuumiku, kuhu kuulusid ka maailmakuulsad Hans Holbein noorema teosed, ning tegid selle laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Teisalt pakub muuseum oma 2016. aastal avatud uue näitusehoonega tipptasemel tehnoloogiat kõigis museoloogia aspektides. Uus hoone ja selle võimalused on end juba tõestanud suurte vanameistrite näituste puhul: näiteks 2017, kui eksponeeriti valikut meistriteoseid Prado muuseumist või 2020/2021, kui toimus Rembrandti näitus.
Pärsimäe teose ülesriputamine. Foto: Kärt Lend
Kumu blogi 