Jens Settergren (1989). Prototüüp (IV). Sarjast „Mullid, klaaskuulid, oraaklid“. 2022. Lentikulaarprint. Kunstniku ja Wilson Saplana galerii loal. Foto: David Stjernholm
Lentikulaarprintidest ja arhailises tehnikas mosaiikidest koosnev teos kasutab nüüdisaegseid motiive bio- ja arvutitehnoloogia vallast. Mosaiigid tõlgivad digitaalse, pikseldatud pildipinna hoopis varasemast ajastust pärit pildikeelde. Ka lentikulaarprint – kahest fotost koosnev kujutis, mis loob läätse abil illusiooni muutusest – kuulub n-ö visuaalse hämmastamise vahendina pigem 20. sajandi esimesse poolde. Kunstnik põimib ühte ulmelised tulevikuvisioonid, kaasaegse reklaamikeele ja loodusteaduslikud kujundid, kaevudes uue digitaalreaalsuse pildikeele struktuuride süvaanalüüsi. Samas saab tema sellesse sarja kuuluvatest teostest kütus meie teadvustamata kollektiivsele esteetilisele mälule.
Kumu blogi 