Kumu tähistab veebruarikuus 20. sünnipäeva. Kahekümne aastaga on Kumust kujunenud inimeste ja kunsti kohtumispaik. Sünnipäeva-aasta ühendab kunstiajalugu, tänaseid loojaid ja publikut, eri põlvkondi ja vaatenurki, pakkudes võimalust koos avastada, meenutada ja kujutada ette tuleviku Kumu. Sünnipäeva programmist leiab nii ekskursioone, vestlusringe, töötubasid kui ka performance’id. Pidustused algavad kaasaegse kunsti näituse „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“ avamisega 13. veebruaril, millele järgneb samal õhtul toimuv juubelipidu, kus astuvad lavale nii rahvusvahelised kui ka Eesti live-esinejad ja DJ-d, sealhulgas näiteks Kiwanoid, Bedless Bones, Night Tapes jt. Vestlesime Kumu direktori Kadi Polliga põgusalt Kumu tegevusest ja 20. juubeliaasta saabumisest.
Kumu avamisest möödub 20 aastat. Kui mõtled tagasi muuseumi algusaegadele ja võrdled neid tänasega, siis milles seisneb Kumu tähenduse (ja rolli) suurim muutus või nihe nende aastate jooksul?
Kahekümne aastaga muutub nii mõndagi. Kujukas näide sellest on kasvõi omas ajas hüperkalli Kumu hoone ehitusmaksumus 656 miljonit krooni ehk 42 miljonit eurot. Nüüdseks maksab ainuüksi Rahvusraamatukogu renoveerimine juba 105 miljonit eurot.
Eks samavõrra on arenenud ka muuseumi professionaalsus näituse- ja külastusasutusena. Nii publiku kui ka muuseumi- ja kunstivälja enda ootused on järjest kõrgemad: kuraatorite ambitsioonid suuremad, rahvusvaheliste ja eesti kunstnike valikud täpsemad, installatsiooniplaanid keerulisemad, publikuprogrammid tihedamad ja mitmekesisemad, näitusekataloogid ilmuvad õigel ajal jne. Elementaarseks on saanud kunstnikutasud. Kohati on väljakutseid ja sooritust nii palju, et vastupidi Kumu algusaastatel valitsenud progressimeeleolule räägime nüüd aeglustumisest, kestlikkusest, pikematest näituseperioodidest ja kohandame Kumu avalikku ruumi ümber mitte ainult kunsti, vaid ka inimeste heaolu silmas pidades. Kui 2006. aastal oli vastvalminud Kumu tunnuslauseks „Kunst elab siin“, siis nüüd, 20 aastat hiljem, „Kumu toob kokku“.
Samas on kunstimuuseumi põhitähendus jäänud samaks. Kumu ei ole kindlasti enam igas vallas „kõige-kõige“ – suurepärase sisseseadega näitusemaju on juurde tulnud, muuseumide osas on konkurentsi palju enam, aga meie keskne roll on säilinud. Oleme ka praegu ainus koht maailmas, kus näeb Eesti kunsti püsiekspositsiooni. Ja püsiekspositsioonile lisaks on Kumu jätkuvalt parim näitusepaik nii Eesti kui ka rahvusvaheliste kunstiprojektide jaoks: olgu selleks siis erilisi kliimatingimusi vajav kunstiklassika või suurte tehniliste väljakutsetega kaasaegne kunst.
Kumu ehitus, vaade Kadrioru poolt. 09.05.2005. Eesti Kunstimuuseum. Foto Stanislav Stepaško
Kui peaksid Kumu praegusel hetkel iseloomustama kolme märksõnaga, siis millised need oleksid?
Kindlasti on suur erinevus, kas vaadata Kumu väljast- või seestpoolt. Minul on olnud võimalus vaadata seest ja sellelt positsioonilt tunduvad need sõnad praegu „professionaalne“, „mõtlev“ ja „suhtlev“.
Mida toob endaga kaasa Kumu 20. sünnipäeva programm? Milliste rõhuasetuste või üllatustega võiks publik arvestada ja mis teeb selle programmi eriliseks just nüüd, selles ajas?
Programm kestab tegelikult läbi aasta, aga tähistamise alguspunktiks on Kumu sünnipäevanädal 13.–17. veebruaril. 13. veebruari õhtul avame ülelinnalise peoga kaasaegse kunsti galerii uue näituse „Galatea triumf. Kunst tehisaru ajastul“ (kuraator Anders Härm). Näitus ise on oma teema poolest samuti seotud Kumu algusaegadega, mil uued innovatiivsed tehnoloogiad olid muuseumi näituseprogrammis jõuliselt fookuses. Laupäeval, 14. veebruaril saabki tutvuda uue näituse ja kunstnikega.
Jon Rafman (1981). Unenäopäevikud 2016–2019. 2019. Video. Kunstniku ja Sprüth Magersi loal. Foto: stoppkaader videost
Pühapäeval, 15. veebruaril teeme Kumu hoones mitmeid haruldasi ekskursioone, kus maja näitavad arhitektuuriprofessor Mart Kalm ning direktoritepaar Marika Valk ja Sirje Helme. Kell 18 kohtume kõik vestlusringis „Uus kunstimuuseum: kirik või kaubamaja“, et arutada selle lööva retropealkirja all (samanimeline vestlusring toimus ka Kumu ava-aastal 2006) Kumu minevikku ja tulevikku, laiendades juttu ka Siuru ehitamisele Tartus ja ootustele, mis muuseumidele nüüdsel ajal on. Õigel sünnipäevapäeval, 17. veebruaril, kutsume Kumusse soodushinnaga.
Kumu on olnud nii kunstimuuseum kui ka avalik kohtumispaik. Kuidas näed Kumu rolli Eesti (ja rahvusvahelisel) kultuuriväljal praegu? Millist vastutust võiks kunstimuuseum laiemalt kanda nüüdisaegses rahutus ja kiiresti muutuvas maailmas?
Eesti Kunstimuuseumi suurim vastutus on kindlasti Eesti kunsti kogu hoidmine ja täiendamine. Kumu poolt lisandub sellele kogu näitamine, tutvustamine ja mõtestamine. Seda viimast peangi kõige tähtsamaks: rahvusvahelist haaret ja tuntust; valikuid – mis jõuab püsiekspositsioonidesse, mis näitustele; kuidas me kunstiajalugu kirjutame ja oma loojaid väljaspool Eestit tutvustame; kuidas aktualiseerime pärandit ja näitame kunsti aktuaalsust praeguse maailmaga toimetulekul. Nii et Kumu kõige olulisem vastutus on siiski meie näituse- ja publikuprogramm. Kõik muu – hea avaliku ruumi loomine, keskkonnateadlik tegutsemine nn rohelise muuseumina, ligipääsetavus, inimlikkus, kultuurivaldkondade sidumine – käib loomulikult sinna juurde.
Millised on Kumu olulisemad eesmärgid ja fookused järgmise kolme aasta jooksul? Millistele arengutele tahaksite eriti hoogu anda?
Viimastel aastatel on Kumu järjest enam ületanud kunsti ajalisi piire: näitame kaasaegse kunsti teoseid, mis otsivad inspiratsiooni otse Eesti Kunstimuuseumi kogudest või kunstipärandist laiemalt; kaasame kunstiajaloo materjali mõtestamise juurde nüüdiskunstnikke ja rakendame loovuurimuslikke meetodeid; oleme lammutanud Kumus pikka aega valitsenud süsteemi, kus 3. korrusel nägi Teise maailmasõja eelset kunsti, 4. korrusel nõukogude perioodi ja 5. korrusel kaasaegset kunsti, ning otsinud igal korrusel ka n-ö uue ja vana ühisosa. Selle suunaga kindlasti jätkame.
Samamoodi jätkame kunstiajaloos naiste võimendamist, olgu siis isikunäituste või erinevate teemanäituste kaudu. Näiteks ootab ees 2026. aastal suures saalis toimuv näitus „Kes kardab emadust?“ (kuraator Eda Tuulberg).
Kolmas selgelt arenev suund on muuseumi näitused väljapool Eestit. Lähiaastatel viime läbi mitmeid hästi olulisi näituseprojekte nii Eesti 20. sajandi alguse kunstist kui ka nõukogude perioodist, eelkõige Anu Põdra loomingust. Korraldame näitusi ja viime Eesti kunsti Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale, Rootsi ja Soome.
Vaata Kumu 20. sünnipäeva kodulehte siit!
Kumu blogi 