2025. kunstiaasta on jõudnud lõpule. Möödunud aasta tõi Kumusse arvukalt naiskunstnike isikunäitusi ja rahvusvahelisi suurprojekte. Kohe aasta alguses avanes rahvusvaheline grupinäitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis uuris, mida tähendab olla inimene kiirete keskkonnamuutuste ajastul. Märtsist augustini sai tutvuda 20. sajandi naisloojatest teerajajate õdede Meide elutööga ning alates septembrist kuni 2026. aasta märtsini on vaatajate ees kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa looming. 5. korruse kaasaegse kunsti galeriis oli publikule avatud Anna-Stina Treumundi – Eestis esimesena end lesbikunstnikuna määratlenud autori – seni suurim isikunäitus. Suures saalis sai mai keskpaigast vaadata Islandi kaasaegse kunsti rahvusvahelise superstaari Ragnar Kjartanssoni isikunäitust. Sellele järgnes oktoobris avatud näitus „Spiegel im Spiegel“, mis toob esile dialoogid ning kultuurilised põimumised saksa, baltisaksa ja eesti kunsti vahel. Lisaks toimusid suurnäitused mitmel pool Euroopas ning laenud Eesti Kunstimuuseumi kogudest rahvusvahelistele näitustele, mis asetasid Eesti kunsti laiemasse rahvusvahelisse dialoogi.
Näituse „Spiegel im Spiegel“ avamine. Foto: Karolin Köster
Kumu 2025. aasta oluliseks fookuseks olid taaskord Eesti kunstnike isikunäitused. Juba eelmise, 2024. aasta lõpus avatud näitust „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ hindas nii kunstnikkond kui ka laiem publik: Põldroosi näitusel toimusid kõige rahvarohkemad tuurid, näitusekataloog müüdi läbi ning kuraator Anders Härm sai näituse tegemise eest Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia. Mitte vähem oluliseks ei kujunenud õdede Meide näitus „Avangard ja argielu“ (kuraatorid Kai Stahl, Eha Komissarov, Ulrika Jõemägi), mis kirjutas õed Meid veelgi jõulisemalt Eesti kunstiajalukku, tutvustades neid mitme trükise, sisutiheda näituse, aga ka Kumu produtseeritud teatrietenduse formaadi kaudu. Sügisel järgnesid isikunäitustest Anna-Stina Treumundi ja Mari Kurismaa retrospektiivid. Mõlemad olid olulised ja teedrajavad ülevaated valitud kunstnike loomingust, avades nii kunstniku loometeed ja selle ühiskondlikku konteksti kui ka rõhutades Kumu soovi tegeleda naiskunstnike esiletoomisega. 2025. aasta lõpus valmis ka monograafiline uurimus 19. sajandi Tallinna kunstnikust Carl Sigismund Waltherist, mis omakorda alustab uut publikatsioonisarja ja on esimene käegakatsutav tulemus Kultuuriministeeriumi teadusrahastuse meetme toetusest Eesti Kunstimuuseumile.
Teine suur areng Kumu näitusetegevuses oli rahvusvaheline koostöö. 2025, Arvo Pärdi juubeliaastal, teostus pikalt ette valmistatud suurprojekt – näitus „Spiegel im Spiegel“, mis avanes kevadel kõigepealt Dresdenis ja seejärel sügisel Kumus. Dresdeni Riiklike Kunstikogudega (15 muuseumi) koostöös valminud väljapanek oli seni suurim Eesti kunsti näitus Saksamaal, mida valmistati ette koos Eesti Suursaatkonnaga Berliinis ning avati Eesti Vabariigi presidendi visiidiga. Kumule tähendas see erakordset projektijuhtimise, aga ka rahvusvaheliste laenude, näituse installatsiooni ja kommunikatsiooni alast koostöökogemust. Ühise „Spiegel im Spiegeli“ järeleluna on praegu Berliinis Stiftung Preussischer Kulturbesitzi juurde loodud Ida- Ja Kesk-Euroopa kunstiajaloo ja museoloogia nõukoda MUSE, kus Baltimaid esindab Kumu kunstimuuseum. MUSE eesmärgiks on anda siinse piirkonna kunstile rohkem nähtavust Saksa näituse- ja muuseumimaastikul.
Kumu jaoks on rahvusvahelise näitusetegevuse maht viimastel aastatel võimsalt kasvanud, tõustes omaette koordineerimis-, kureerimis- ja kirjastusväljakutseks Kumu maja enda näituseprogrammi kõrval. Ettevalmistuses on suured Eesti kunsti näitused Pariisis, Londonis, Helsingis, Malmös, Stockholmis, Chemnitzis jm.
Viimase, 60. Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni jaoks loodud Edith Karlsoni monumentaalsed „Hora Lupi“ figuurid on näituse „Spiegel im Spiegel“ raames eksponeeritud Kumu aatriumis kuni veebruari alguseni
Kolmanda teemana on aastat määranud Kumu 20. sünnipäeva ettevalmistus 2026. aastaks. See on toonud tähelepanu alla Kumu avaliku ruumi ja viinud uuendusteni aatriumis, mis valmib lõplikult 17. veebruariks 2026 (sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke), hõlmates: uut muuseumipoodi, piletikassat, istumisala, garderoobi, iseavanevaid uksi, värskendatud tualette, viidasüsteemi jpm. Teatud mõttes saab sünnipäeva ettevalmistustega siduda ka Kumu esimese lastenäituse „Tu ja Minakaru“ avamise 3. korruse projektiruumis, et suurendada kunstimuuseumi atraktiivsust perega külastajatele ja erinevaid muuseumi ligipääsetavuse parandamisega seotud ettevõtmisi, sh Kumu aina mitmekesisemaks ja tihedamaks muutuvat publikuürituste kava.
Kokku korraldas Kumu 2025. aastal kuus suurt näitust ja kolm väiksemat projektiruumi väljapanekut. Aasta jooksul käis muuseumis 145 543 külastajat, neist näitustel 114 250. Kumu haridusprogrammides ja kunstistuudiotes on osalenud üle 21 000 inimese.
Kuus uut ajutist näitust ja kolm projektiruumi näitust
Meenutame siinkohal 2025. aastal Kumus avatud näitusi ja kordame üle, miks üks või teine projekt meile tähtis oli.
Suur saal
Ragnar Kjartansson. Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind
16.05.–21.09.2025
Kuraator: Anders Härm
Maikuus avanes Kumus Islandi legendaarse kaasaegse video- ja maalikunstniku Ragnar Kjartanssoni (1976) isikunäitus, mis sai enneolematult suure ulatuse – Kumu suurele saalile lisaks vallutas näitus ka Kumu 3. ja 4. korruse püsinäituste projektiruumid. Rahvusvahelise kunstielu ühe huvitavaima ja omanäolisema kunstnikuna on tema looming mõjutatud popmuusikast, uuemast ja vanemast kunstiajaloost ning poliitilistest sündmustest. Näitus kaasas kokku kuus teost aastatest 2004–2025, sh Ukraina sõjast inspireeritud muusikalist videoteost „No Tomorrow“ suures saalis ning tema kõige värskemat videot „Poiss ja tüdruk ja põõsas ja lind“, mis laenas pealkirja ka Kumu näitusele. Näitusekontseptsiooni töötas kunstnik koos kuraator Anders Härmiga välja spetsiaalselt Kumu jaoks, olles inspireeritud Kumu suure saali mastaapsest arhitektuurist. Samuti maalis kunstnik Kumu näituse tarvis terve sarja Islandi kaunist, kuid halastamatut maastikku kujutavaid maale. Näitusest ja Islandist lähtus ka selleaastane Kumu hoovifestival 7. juunil, mis kaasas erinevaid põhjamaadest inspireeritud töötube, toitlustajaid ja DJ-sid.
Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini
24.10.2025–12.04.2026
Kuraatorid: Marion Ackermann, Sergey Fofanov, Kadi Polli
Kumu selle aasta suurima rahvusvahelise näitusena avanes oktoobri lõpus suures saalis koostöönäitus Dresdeni Riikliku Kunstikoguga. Möödunud suvel Dresdenis Lipsiusbaus eksponeeritud näitus heidab pilgu Eesti ja Saksa kunsti kokkupuutepunktidele minevikust tänapäevani. Rahvusvaheliselt kõnetav, Saksa publikule loodud kontseptsioon näitab Eesti kunsti ja ajalugu dialoogis Saksa kunstiga, n-ö samal kõrgusel, peegel peeglis. Peegeldades ühelt poolt omavaheliste suhete keerukust ning koloniaalvõimu ja -vaimu küsimusi, toob näitus teisalt esile märkimisväärsed kultuurilised põimumised saksa, baltisaksa ja eesti kunsti vahel.
Näitusel saab kaheteistkümne dialoogi kaudu kokku Arvo Pärdi ja Gerhard Richteri, August Matthias Hageni ja Caspar David Friedrichi, Eduard Wiiralti ja Otto Dixi, Konrad Mägi ja Max Pechsteini, Ülo Soosteri ja Joseph Beuysi ning paljude teiste Eesti ja Saksa suurkujude looming. Tähtis koht on ka kaasaegse kunsti n-ö sekkumistel, kus Kristina Norman käsitleb saksa koloniaalfantaasiaid ja Hansa pärandit, Jaanus Samma eesti ja saksa rahvuslikke stereotüüpe ning esmakordselt jõuab Eesti publiku ette osalisel kujul Edith Karlsoni inimeseks olemist käsitlev suurejooneline Veneetsia biennaalile loodud installatsioon „Hora lupi“.
Näituse omamoodi kesktelg või raamistav dialoog on kahe sõbra, Dresdenist pärit kunstniku Gerhard Richteri ja helilooja Arvo Pärdi loomingu kohtumine. Nende loomingut on koos esitletud varemgi, nüüd on aga esmakordselt Richteri maalide kõrval Arvo Pärdi märkmed ja partituurid, mis avavad Pärdi omanäolist visuaalset loomisviisi.
Näitusega kaasneb ülevaatlik kataloog kolmes keeles (eesti, saksa, inglise). Nii avamisel kui ka eraldi kontserdina esitab näitusesaalis Arvo Pärdi teoseid Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud vokaalansambel Vox Clamantis.
Näituse „Spiegel im Spiegel“ avamine. Fotod: Karolin Köster
3. korruse B-tiib
Õed Meid. Avangard ja argielu
14.03.–31.08.2025
Kuraatorid: Kai Stahl, Eha Komissarov, Ulrika Jõemägi
3. korruse B-tiivas avanes kevadel ülevaatenäitus kunstnikest õdedest Kristine, Lydia ja Natalie Meist, kellest kujunesid Eesti modernismiaja klassikud. Ühtlasi said neist naiskunstnikena teerajajad: 1919. aasta Pallase näitusel avalikku kunstiellu astudes olid nad ainsateks naiskunstnikeks ja õdedest noorim Natalie 1924. aastal Pallase kunstikooli esimeseks naissoost lõpetajaks. Andekad ja produktiivsed Meid kujutasid end ümbritsevat maailma ja kaasaega vahetult ja otsekoheselt – nii on nende maalidel soorollidega mängiv ja sotsiaalseid piire purustav garconné ideaalseks toonase moodsa naisekuju etaloniks. Lisaks kohtab nende loomingus tolle perioodi naisloojate seas haruldast sotsiaal- ja ühiskonnakriitilist hoiakut ning huumorit. Kuna õed olid tegevad mitmetes eri valdkondades, võis näitusel maalide, joonistuste ja skulptuuride kõrval näha ka fantaasiarohkeid lava- ja kostüümikunstikavandeid ning raamatukujundusi. Samuti astusid neiud näitusel dialoogi teiste tolleaegsete kunstnike ja lähedaste sõpradega nagu Peet Aren, Anton Starkopf ja Karin Luts. Näitust saatis taastrükitud Kai Stahli uurimuslik arhiiviväljaanne „Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei“ ning spetsiaalselt näituse programmi loodud Anu Lambi sõnalis-muusikaline lavastus „Sõsarkond“, milles kolm noort näitlejannat läbi Meide endi kirjutiste kunstnikest õdesid kehastasid.
Näituse „Õed Meid. Avangard ja argielu“ avamine. Foto: Joosep Kivimäe
Mari Kurismaa. Videviku geomeetria
26.09.2025–22.02.2026
Kuraator: Mari Laanemets
Sügisnäituseks Kumu 3B saalis oli põhjalik ülevaade kunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaa (1956) loominguteest 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni. Näitus on avatud kuni veebruarini ning tegemist on Kurismaa esimese retrospektiivnäitusega, mis koondab tema loomingu keskseid teemasid, andes ülevaate kunstniku laiahaardelisest tegevusväljast, mis ulatub maalikunstist ja sisearhitektuurist graafika, aktsioonide, kunstnikuraamatute ja slaidiprogrammideni. Näha saab nii kunstniku legendaarseid, ammu Eesti kunsti klassikasse kuuluvaid maale kui ka varaseid eksperimentaalseid teoseid, arhitektuurijooniseid ning vaiba- ja kostüümikavandeid, millest mitmed leiavad eksponeerimist esmakordselt. Seejuures avaldab Kurismaa muljet erakordse maitsekuse ja stiilipuhtusega – on põnev näha, kuidas teatud leitmotiivid ning värvikombinatsioonid on kunstnikku aastakümnete vältel läbi loomingu saatnud. Nii võib tema sinihallides toonides geomeetrilisi kujundeid näha nii maalidel ja kavanditel kui ka ruumiliste objektidena (arhitektoonid). Näitusega kaasneb põhjalik kataloog, mis kunstnikku ja tema loomingut vaataja jaoks veelgi enam avab.
Näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ avamine. Foto: Karolin Köster
5. korrus
Nad hakkasid kõnelema
07.02.–03.08.2025
Kuraatorid: Ann Mirjam Vaikla, Hanna Laura Kaljo
Kumu selle aasta esimene näitus oli rahvusvaheline grupinäitus „Nad hakkasid kõnelema“, mis vaatles inimkeha ja meid ümbritseva keskkonna põimitust, mis praegusel kliimamuutuste ja üha suurema keskkondliku ebavõrdsuse ajastul on muutunud aina teravamaks teemaks. Näitus ja sellega kaasnev kataloog avasid kollektiivsete traumade pärandumist läbi inimpõlvede, nende talletumist inimese kehas. Lisaks uuris näitus võimalusi taastada keha kaudu ühendustunne ümbritseva maailma ja loodusega. Selles mängivad olulist rolli meie kehataju, pärinemine ning kujutlusvõime. Näitusel oli fookuses põhjamaade nüüdiskunstnike looming, nagu näiteks Outi Pieski videoteos, mis suhestus saami pärandiga kaasaegse tantsu võtmes ning märgilise grööni kunstniku Pia Arke erakordselt mõjus fotoseeria Moderna Museeti kogudest. Ka näitusekujundus sai põhjamaiselt minimalistliku kuue. Lisaks valmis näitusesaalis kohapeal Merike Estna kolme meetri kõrgune monumentaalmaal tsitaadina Niguliste kirikus asuvast Michel Sittowi madonnat kujutavast altarimaalist, mille Eesti Kunstimuuseum näituse lõppedes ka oma maalikogusse omandas.
Näituse „Nad hakkasid kõnelema“ avamine. Foto: Joosep Kivimäe
Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?
05.09.2025–11.01.2026
Kuraatorid: Piret Karro, Magdaleena Maasik, Triin Tulgiste-Toss (1987–2024)
Septembrikuus avanes kaasaegse kunsti galeriis tagasivaatenäitus Eesti kunstnik Anna-Stina Treumundi (1982–2017) loomingust. Tegemist on Eestis end esimesena lesbikunstnikuna määratlenud autoriga ning seni tema suurima isikunäitusega, mis andis ülevaate tema lühikeseks jäänud, kuid murranguliseks kujunenud loominguteest. Treumund väljendas oma teostes identiteediotsinguid LGBTQ-kogukonna liikmena, aga uuris ka laiemalt soo ja seksuaalsusega seotud teemasid postsovetliku ühiskonna kontekstis. Näitus vaatles tema kujunemist kunstnikuna alates esimestest – kohati isegi ujedatest autoportreefotodest – enesekindlaks, tavasid murdvaks ning tugeva autoripositsiooniga kväärkunstnikuks. Lisaks mahukale fotomaterjalile kaasas näitus videoteoseid ning installatsioone, aga ka näiteks BDSM-teemasid käsitlevaid skulptuure ja arhiivimaterjali. Ühtlasi sai näituse jaoks taasloodud Treumundi urineerivat neiut kujutav skulptuur „Juga“. Treumundi meelissubjektist – inimkehast – on lähtunud ka näitusesaali seintel nahatoone kasutanud näituse kujundaja Marge Monko. Näitusel astuvad Treumundi teostega dialoogi nii teda mõjutanud kunstnikud Marju Mutsu ja Kai Kaljo kui ka noored autorid, kes jätkavad kväärfeministlikke otsinguid nüüdiskunsti väljal. Lisaks kaasnes näitusega põhjalik kataloog, mis kaardistas Treumundi tegevust fotograafi, kunstniku ja aktivistina.
Näituse „Anna-Stina Treumund. Kuidas ära tunda lesbit?“ avamine. Foto: Karolin Köster
Projektiruumid
3. korrus
Tu ja Minakaru. Kumu esimene näitus lastele
Alates 17.10.2025
Kuraatorid: Darja Andrejeva, Anu Lüsi
Pärast Ragnar Kjartanssoni suurnäitust andis üks Kumu 3. korruse projektiruumidest teatepulga üle Kumu esimesele lastele suunatud näitusele, mis ühtlasi on laienduseks Kumu püsinäitusele „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ ning jääb üles kaheks aastaks. Näitus võimaldab lastel kunsti kogeda just nii, nagu neile omane – teosed on asetatud lapse vaatekõrgusele, näitus kaasab sensoorseid elemente ja ronimisvõimalusi, aga ka põnevaid piiluavasid ja salakoopaid, mille kaudu kunsti avastada. Et lastel näitusesaalis veel lõbusam ja turvalisem oleks, on näituse põrand kaetud pehme vaibaga. Näituse nimitegelane Tu on pärit Olga Terri maalilt „Tu ja muinasjutud“, kus kunstniku tütar printsessiks kehastub. Samuti kaasab näitus üle 30 originaalteose Eesti varajase kunsti klassikutelt nagu Johann Köler, Karl Pärsimägi ja Jaan Koort, aga ka näiteks kaasaegse skulptori Edith Karlsoni teoseid.
Näituse „Tu ja Minakaru avamine“. Foto: Enlil Sonn
Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas
04.12.2025 – sügis 2026
Kuraatorid: Triin Kröönström, Kadi Polli
Aasta viimase näitusena avanes Kumu 3. korruse projektiruumis sissevaade Dresdenist pärit baltisaksa kunstniku Carl Sigismund Waltheri (1783–1866) loomingusse. 1809. aastal Eestimaale saabunud noormehest kujunes üks balti biidermeieri ajastu tähtsamaid maalikunstnikke. Muuhulgas õpetas ta Tallinna Toomkoolis joonistamist ning töötas väga mitmetes žanrites, maalides nii portreid, hubaseid olustikupilte kui ka altarimaale kirikutesse üle Eesti – neist üks, Urvaste kiriku altarimaal, on ka Kumu näituse jaoks kohale toodud ja korrastatud. Samuti oli Walther aktiivne osaleja tolleaegses seltsi- ja klubielus, mille melust ka näitusekülastaja seinu katvate üleelusuuruses graafikastseenide ning värvikate sisseloetud tekstide kaudu osa saab. Näitusega kaasnes mahukas kunstniku monograafia, mis tutvustab ka tema eluolu tolleaegses Tallinnas.
4. korrus
Harku 1975. Objektid, kontseptsioonid
30.10.2025–18.10.2026
Kuraator: Liisa Kaljula
Kumu 4. korruse projektiruumis sündis rekonstruktsioon Nõukogude perioodi märgilisest kunstisündmusest – Harku Eksperimentaalbioloogia Instituudis 1975. aasta detsembris toimunud kunstinäitusest, mis tõi ideede vahetuseks kokku noored teadlased ja noored kunstnikud nagu Raul Meel, Leonhard Lapin, Kaarel Kurismaa, Sirje Runge jpt. Viiekümne aasta tagune näitus erines oluliselt toonasest ametlikust näitusepildist, tuues vaataja ette kineetilisi ja helilisi popobjekte, kontseptuaalseid graafilisi seeriaid ja interaktiivseid installatsioone ning on läinud Eesti kunstiajalukku kui viimane mitteametlik kunstinäitus, mis tõi käibele objektiivse kunsti mõiste ning tähistas siinses kunstis popkunsti ajastu lõppu ja kontseptualismiajastu algust. Samuti toimus Kumu näituse avaüritusena vestlusõhtu, kus Eesti kunsti elavad legendid taaskord kokku said, et toonasele erakordselt tähendusrikkaks kujunenud sündmusele veelkord pilk heita ja oma mälestusi jagada.
Kumu auditooriumi tegevus
Omaproduktsioonina läbiviidaval sarjal Kumu Dokumentaal toimus sel aastal 30 filmiseanssi, mida külastas 4939 vaatajat. Kokku toimus Kumu auditooriumis 163 üritust, külastajaid oli 28 839. Eelmisel aastal hüppeliselt kasvanud teatrietenduste arv on veidi vähenenud (70 etendust 13561 vaatajat). Konverentse toimus rohkem (13 konverentsi), kontserte pea samapalju kui eelmisel aastal, kuid kuulajate arv kontsertidel on tõusnud (35 kontserti, publikut 6899 inimest).
2025. aasta tähendas Kumule:
• Üle 145 500 külastaja
• Kuus uut ajutist näitust ja kolm projektiruumi näitust
• U 1500 muuseumi- ja stuudiotundi ning tellitavat programmi, milles osales ligikaudu 21 000 inimest
• 330+ publikuüritust (sarjad, üksiküritused ja lühituurid), milles osales u 8700 külastajat
• 260 muud üritust rohkem kui 31 200 osalejale, sh Kumu auditooriumis üle 160 ürituse 28 800 külastajale
Näitused väljaspool Kumu:
- Koostöönäitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“ Riias Zuzeumi kunstimuuseumis (24.01.2025–18.05.2025)
- Koostöönäitus „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ Dresdenis Lipsiusbau kunstihallis (Dresdeni Riikliku Kunstimuuseumi SKD filiaal) (08.05–31.08.2025)
- Ulatuslikud välislaenud Helsingis Ateneumis toimunud näitusele „Piire ületades. Reisivad naiskunstnikud 1800. aastatel“ (07.03–24.08.2025)
- Ulatuslikud välislaenud Saksamaal Chemnitzis Gunzenhauseri muuseumis aset leidnud näitusele „Euroopa reaalsused. Realismiliikumised 1920. ja 1930. aastate Euroopas“ (27.05–10.08.2025)
Uued raamatud:
- „Nad hakkasid kõnelema“
- „Anna-Stina Treumund“
- „Mari Kurismaa“
- „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ (EST, DE ja ENG versioonid)
- „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“
Vaata ka raamatuid meie e-poes.
Mari Kurismaa oma näituse raamatut signeerimas. Foto: Karolin Köster
Kumu blogi 