
Konrad Mägi (1878–1925). Pühajärv. 1918–1921. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
Konrad Mägi „Pühajärv“ sündis Eesti Vabadussõja ajal (1918–1920). Painavat, dramaatiliselt apokalüptilist taevast võiks seostada ajalooliste murrangutega, kuid kindel selles olla ei saa. Selleks hetkeks oli Mägi juba tuntud maalikunstnik, olgugi et ta esimene näitus Eestis leidis aset alles 1910. aastal. Enne seda oli ta õppinud Peterburis mainekas Stieglitzi kunstikoolis, kuid lahkus sealt pettununa. Reisidel Soome, Pariisi ja Norrasse hakkas ta intensiivselt maalima. Ta oli kahtlemata üks esimesi moderniste Põhjamaades, kes tegi endale nime maastikumaalijana, keskendudes kiiretele pintslitõmmetele, heledatele ja jõulistele värvidele ning maastiku jälgimisele panteistliku pilgu läbi. „Ma olen põhjala poeg ja kõik, mis minus, see pole midagi muud kui osa kogu minu rahvast ja loodusest,“ kirjutas ta kord.
Mägi nimetati 1919. aastal ka Eesti esimese kunstikõrgkooli Pallas juhatajaks. Suvesid ei veetnud ta mitte ainult Läänemere kaldal – sarnaselt Die Brücke liikmetega –, vaid ka Lõuna-Eestis Pühajärve lähistel. Koos kirjanike seltskonnaga lõi ta seal endale pelgupaiga, kus ei räägitud mitte poliitikast, vaid poeetikast. Mägi ei kippunud kajastama oma kunstis sotsiaalseid teemasid ja soovis pigem näidata oma sisimaid hirme ja tundeid, samuti utoopiaid ja düstoopiaid. Jõulised pintslilöögid ja agressiivsed värvid võivad anda märku tema psüühilisest ja emotsionaalsest rahutusest. Siiski polnud maastik talle ainult vahend, mille kaudu kujutada omaenda probleeme, vaid pigem keskkond, kus ta sai ühendust varjatud, kuid siiski pidevalt olemas oleva eksistentsiaalse energiaga, mis esines tema meelest looduses ja avaldus selle kaudu.
