NÄDALA TEOS: Alo Hoidre. Pidupäev (1984)

Alo Hoidre. Pidupäev. 1984. Litograafia. Eesti Kunstimuuseum

Alo Hoidre oli graafik ja maalikunstnik, kes õppis aastatel 1933–1937 Riigi Kunsttööstuskoolis graafikat ning lõpetas Riigi kõrgema kunstikooli 1941. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta võttis osa lahingutest ja oli kunstnike rindebrigaadis. 1944–1982 töötas ta ERKI (praegune Eesti Kunstiakadeemia) õppejõuna. Ta osales arvukalt nii Eesti kui ka üleliidulistel näitustel, sh ka mainekatel Tallinna Graafikatriennaalidel.

Sõjast naasnuna pühendus Hoidre raamatugraafikale ning sõja- ja tööstusteemalisele vabaloomingule. Hilisemas loomeeas, olles tagasi tõmbunud tellimustöödest ja pedagoogipraktikast kunstiinstituudis, avaldus Hoidre maalijaisiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides. Oma elu viimasel aastakümnel pühendus kunstnik täielikult loometööle. Siis langesid kammitsad ja raamid, Hoidre hakkas mänguliselt vaatama nii elu ennast kui ka kunsti. Kujutamisaineseks sai järjest sagenevalt pidu ja pillerkaar. Teosel „Pidupäev“ kujutab ta kolme linnaruumi kohal hõljuvat tütarlast, sh üks figuur mängib viiulit, teine kitarri. Teose all paremal nurgas on viide Graafikatriennaali logole ning teose kompositsioon viitab Wiiralti „Inglite mängule“ – illustratsioonile, mis ta lõi ajakirjale La Septimanie (1927). Ebamaised olendid, keda Wiiralt kogu oma Pariisi-perioodi vältel kujutab, pole erinevalt hilisematest õudusttekitavad kättemaksuinglid, vaid helged muusad: õrnad, naiselikud ja õnnelikud.

Eduard Wiiralt. Inglite mäng. Illustratsioon ajakirjale La Septimanie. 1927. Puulõige. Eesti Kunstimuuseum

Hoidre õpinguteaegsetes päevikutes on hulgaliselt märkmeid selle kohta, kuidas ta käis ikka ja jälle tantsupidudel ning flirtis arvukate naisterahvastega. Siinne stseen on muudetud poolabstraktseks ja unenäoliseks, realistliku täpsuse asemel soovib kunstnik edasi anda pigem (peo)atmosfääri. Tugevad jooned ja kontrastid rõhutavad liikumist ja lisavad dramaatilisust. Kuigi Hoidre polnud elu lõpuaastail halveneva tervise tõttu sotsiaalsetel sündmustel ja pidudel aktiivne osaleja, avanes sellele vaatamata pidu kunstnikus eneses vabalt ning hoogsalt.